Näitusekülastajat tervitab röögatu kleepuv keel

Sandra Jõgeva näitusele tulles tasub varuda pool tunnikest, et ära vaadata-kuulata kolm video-performance’it teemal “Kontaktimprovisatsioon”, samuti illustreerivad tema etteasteid šokeeriva loomuga taiesed.

Jõgeva teatel võib keelemängudel baseeruvat kunsti näha tänapäeval sageli, kuid enamasti on see peenutsevalt intellektuaalne. Seetõttu läheneb tema teemale robustse irooniaga.

Väljapaneku muudavad eriliseks samas näidatavad videoklipid. Vaadata saab kolme tuliuut videot Jõgeva stand-up-komöödiatest.

Need on konkreetsed lood, läbikomponeeritud tekstid, mis on kirjutatud stand-up-komöödia formaadis. “Kirjutasin tekstid, mis on mõeldud publiku ees esitamiseks. Arvan, et see pole rääkimine rääkimise pärast. Eesmärk ei ole rääkimist kui sellist võimendada või teksti absurdiks pöörata. Tegu pole selliste mängudega,” täpsustab kunstnik.

Jõgeva toob videote abil monoetenduse kui meediumi performance’i kaudu kujutavasse kunsti. Teatraalse teksti kirjutamine ja esitamine kukub tal väga hästi välja.

“Näitlemise vastu klassikalisel kujul pole ma kunagi huvi tundnud. Ma pole kunagi käinud üheski näiteringis. See võis olla puhas juhus, et ma sinna ei sattunud,” jutustab kunstnik.

Jõgeva on vaadanud pea kõiki viimasel aastal Eesti teatrites mängitud stand-up-komöödiaid.

“Mind on mitmel puhul häirinud, et võetud on mõni populaarne näitleja ja tema suhu on pandud biograafiliste sugemetega tekst. Pean silmas Jan Uuspõllu ja Anatoli Tafitšuki esinemisi, kus neil tuleb esineda iseendana. Et teksti on kirjutanud keegi teine, kõlab see näitleja esituses võõrana.”

Selgub, et kunstnik Jõgeva on kunstihuviliste ees stand-up-tragöödiatega üles astunud märtsist saati. Tema etteasted on salvestatud ja näitus põhiosas neist koosnebki. Üks neist esinemistest on ingliskeelne ja subtiitriteta, kaks eestikeelsed ja ingliskeelsete subtiitritega.

Jõgeva meelest on see läbielamisi dokumenteeriv žanr täiuslik, sest elus ümbritsevad meid täiuslikud karakterid, kellele pole vaja lisada midagi oma fantaasiast.

Jõgeva nendib, et tunnetab Pärnuga seost, sest siit on pärit tema ema kunstnik Malle Leis.

“Tunnen siin linnas küllalt palju inimesi, et siin regulaarselt käia. Mulle meeldib Pärnu kunstnike maja, meeldivad see näitusesaal ja linn,” lisab ta.

Väljapanek jääb avatuks 15. oktoobrini.