Päästemaja laguneb remondi ootuses

Laest kukkunud krohvitükid trepiastmetel räägivad enda eest. Mõni aeg tagasi võtsid mehed kätte ja lõikasid küttesüsteemid lahti maja sellest kolmandikust, mida komando ei kasuta, sest talvel ei jõutud nii suurt pinda kütta ja väga külm oli.

Nüüd ei pea vähemalt enam lõdisema. Ent asjaolu, et kogu maja ei köeta, kiirendab hoone lagunemist. Pärast alevi serva tervishoiukeskuse rajamist kolis siit ära apteekki, mis asus samas hoones.

Põhjus, miks maja ei remondita, peitub komando ülema Toomas Tauli sõnutsi selles, et maja ei kuulu riigile ega päästeametile. Just seetõttu pole siia aastaid investeeringuid tehtud.

„Kahjuks ei lasta kulutada riigi raha võõra objekti peale, samal ajal ei suuda päästeamet ise ära otsustada, kas ta tahab seda maja taasriigistada või võetakse nii, et las ta olla, kuni see hoone on nii viletsas seisus, et oleks võimalik taotleda uue maja ehitust,“ oletas Taul.

Kohaliku komando pealiku teada polegi majal omanikku. „See on niimoodi huvitavalt läinud, et Vene ajal oli see Vändra priitahtlike pritsimeeste seltsi maja, mis tahtis siis ka remonti saada. Endal neil vahendeid ei olnud ja Pärnumaa vabatahtliku tuletõrje selts pani õla alla, aitas maja remontida ja see tõsteti nende bilanssi,“ jutustas Taul. Paraku sai see tegu vaid raamatupidamises ümber vormistatud, tegemata jäid toimingud hooneregistris ja maakatastris. „Ja nüüd on see selts põhimõtteliselt varjusurmas. Nime poolest eksisteerib, aga ei tegutse. Mina saan aru niimoodi, et kõik algdokumendid, mille järgi nemad saaks vormistada maja enda nimele, on kadunud,“ nentis Taul.

Komando pealik lisas, et maja on võimalik taasriigistada, kuid seda otsust pole tehtud, kuna vana maja kordategemine on tõenäoliselt kallim kui uue ehitamine. Kui üldse midagi teha, tuleks Tauli arvates hakata pihta katusest.

Vändra päästekomando uue maja ehituse suhtes on arutatud mitut varianti. Üks lahendusi on ehitada hoone samale krundile vana maja kõrvale ja jääda senisesse hoonesse nii kauaks, kuni uus valmib.

Teine võimalus on alevivalitsuse algatusel koostatud projekt ja detailplaneering, kus päästekeskus rajataks alevi äärde tervishoiukeskuse juurde.

„Koht on tipp-topp, aga mõtleme just seda, et oleme sageli lärmakad väljasõidul ja teatud töid tehes. Et kas koht vanadekodu ja haigla kõrval on just selles suhtes ideaalne. Kaoks nende privaatsus ja meie privaatsus. Meile meeldiks siin praeguses asukohas rohkem, aga mingeid otsuseid pole tehtud,“ märkis Taul. Suurt vahet selles, kas hädakutse võetakse vastu ühes või teises aleviotsas, tema hinnangul pole.