Film pajatab ajaloolisest kilulinnast

, filmisõber
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filmitegijad Jaak Kilmi (ees) ja Kiur Aarma.
Filmitegijad Jaak Kilmi (ees) ja Kiur Aarma. Foto: Toomas Huik

Tallinna kilud on teatavasti vürtsikilusort, mis on äratuntav Tallinna vanalinna silueti järgi konservikarbi kaanel. Ühtlasi on see kaubamärk, mis kasutusel juba ammustest aegadest.

Pealkirja „Tallinna kilud“ kannab ka vastne dokumentaalne tragikomöödia (vähemalt sedasi määratletakse filmi reklaamtekstis, kuigi päris täpne see ei ole), mille autorid on mõni aasta tagasi samalaadse linateosega „Disko ja tuumasõda“ ohtralt auhindu ja kiidusõnu pälvinud Jaak Kilmi ja Kiur Aarma.

Film on oma olemuselt justkui modernne ümberjutustus hästi tuntud ajaloolisest sündmusest, mida tänapäeval ümbritseb legendi oreool. Linateose alus on ausa, kuid kompromissitu Riisipere mõisniku Johann von Uexkülli juhtum, mis leidis aset 1535. aastal.

Oma linna pagenud ja seal hiljem linnaõiguse järgi vabaks tunnistatud orja hukkamise eest surma mõistetud saksa soost aadlimehe lugu tuuakse vaatajate ette üsna huvitaval kombel: fotosessiooni ja selles osalenud inimeste jutustuste kaudu, milles tihtipeale segunevad fakt ja fiktsioon, reaalsus ja unenägu.

Kiludega on linateosel väga vähe ühist. Vähemalt nende vürtsitatud kaladega, mida igaüks võib poest osta. Tallinna kilud on allegooria, milles konservikarpi iseloomustab Tallinn, mujal maailmas tuntud kui iidvana kilulinn, ja kilusid märgivad inimesed, kes seal elavad.

Ülilihtne! Tegelikult mitte eriti. Filmi kaudu otsivad selle autorid vastust küsimusele, milline Tallinn ikkagi on. Mis teeb Tallinnast Tallinna? Vastus on loogiline: loomulikult inimesed. Sellega pole probleemi. See on üpris üheselt mõistetav.

Keeruliseks muudavad asja hoopis lood, mida need inimesed jutustavad. Mõni tabab täpselt naelapea pihta, iseloomustades suurepäraselt Tallinna elu ja melu, avades täiuslikult selle linna mitmetasandilist olemust, mõne puhul on päris raske, isegi võimatu leida seost meie pealinnaga.

Ja unenäorealismiga ei tasu kunagi üle pingutada, sest see külvab ainult segadust. Lõppkokkuvõttes: filmikunstilise eksperimendina on „Tallinna kilud“ väga huvitav, puhtalt meelelahutusena kahjuks liiga ambitsioonikas.



„Tallinna kilud“

Dokumentaalne tragikomöödia

Režisöörid Jaak Kilmi, Kiur Aarma.

Kestus: 48 minutit.

Linastub Pärnu uue kunsti muuseumis iga päev 13. oktoobrini.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles