Laokil Reiu teine raudteesild laguneb edasi

„Omavalitsused suudavad kokku leppida ja toime tulla, kuigi raha on vähe, aga keskvõim ei usalda silda meile anda ega taha seda ka ise korda teha,” tõdes Kuno Erkmann, Paikuse vallavanem. „Inimesele pole vahet, kas sild on riigi või omavalitsuse oma. Kui see soodustab liikumist, siis inimesed ju kasutaksid seda ja kiidaksid nii riiki kui omavalitsust.”

Käega ei lööda

Nentinud, et praegu on vallal silla juures toimetamiseks käed lühikesed – kõnealuse objekti alune maa on riigi, sild aga Edelaraudtee oma –, ütles vallavanem, et juba aastate eest sündinud mõtte teokstegemisele veel käega ei lööda. Liiati on Reiu teisest raudteesillast juttu nii Paikuse valla üld- kui Pärnu maakonna teemaplaneeringus.

„Silda ei ole arengukavadesse niisama sisse jäetud, see on piirkonnale vajalik,” oli Paikuse vallavanem veendunud.

Erkmann meenutas, et esimene juba tollal laokil silla tuleviku suhtes oluline kiri sai majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud 2007. aasta 11. detsembril.

Läkituses oli juttu sellest, et seoses Edelaraudtee trasside ülesvõtmisega Paikuse valla territooriumi läbival osal paneb vald ette jätta trassil asuv Reiu raudteesild alles ja ehitada selle baasil välja ühendustee Paikuse ja Tahkuranna omavalitsuse vahel ehk tee sillast kuni Via Balticani.

Idee realiseerumisel saaksid kaks omavalitsust nii mõnegi teenuse pakkumisel lihtsamini jõud ühendada, teiseks avaneks Paikusele võimalus suunata vähemalt osa muidu alevit läbivaid veokeid valla keskasulast mööda.

Silla liiklusele avamise poolt rääkis seegi, et seni sealkandis Reiu jõe ületamiseks rajatud rippsillad olid jäänud eramaale ning neist nii mõnegi kasutamine oli muutunud problemaatiliseks.

Paraku tulu saadetud kirjast ei kasvanud. Selgeks sai vaid, et ripakil raudteesild jääb laokile veel mõneks ajaks, kuni omanikule mõni hea plaan pähe turgatab, mida üle vete viiva rajatisega peale hakata.

Et omanik mõtles, sild aga aina lagunes, saatsid nii Tahkuranna kui Paikuse vald pealinna veel ühe kirja, ent seegi jäi hüüdjaks hääleks.

Mullu oli aga silla olukord juba selline, et siinne võim polnud mures mitte niipalju omandiküsimuse, vaid silla ohtlikkuse pärast.

Nii läkski 13. oktoobril teele kiri majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Edelaraudteele.

Saadetise lõpus palus kirja saatja likvideerida kiiremas korras ohtlik olukord raudteesillal, ent pani ka ette, et omanik võiks parima lahendusena kaaluda hoopis silla korrastamist selliselt, et seda saaksid kasutada nii jalakäijad kui sõiduautod.

Paraku peavad 2011. aasta oktoobris tagama ohutuse sillal keelusilt ja läbi kaevatud tee.

Kui palju neist jalakäijate või jalgratturite peatamisel abi on, võib veenduda igaüks, kellel on mahti mõnel puhkepäeval tunnike jälgida lagunenud sillal toimuvat liikumist.

Erinevad huvid

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp nentis, et ehkki tal pole Reiu teise raudteesilla kordategemise vastu midagi, pole ta päri sellega, mida loodab sillalt tulevikus Paikuse vald.

„Kahel vallal on erinev ettekujutus, kuidas silda kasutada,” tõdes Tölp. „Nii palju, kui ma mõistan, tahab Paikuse suunata prügiveoautod mitte läbi alevi, vaid otse Via Balticale, seda huvi meil ei ole, iseküsimus on sõiduautod.”

Tahkuranna vallavanema väitel ei ole vastuvõetav, et rasked veokid hakkavad silla ületamise eel või järel läbima Tõllapulga elamurajooni, pealegi on enam kui kahtlane, kas looduse kaitsealal üldse lubatakse suurte masinate siia-sinna voorimist.

„Meile ei ole selline müra elamurajoonis vastuvõetav,” ütles vallavanem.

Küll oli Tölp seda meelt, et naabriga maksab aru pidada ühiselt ehitatava ja hallatava lasteaia üle, nagu tasub seltsis vaagida Reiu teise raudteesilla kordategemistki.

„Et sillal on sõiduautode liiklus – miks mitte,” sõnas Tahkuranna vallavanem. „Et inimestel on juures võimalus otsemat teed pidi minna, see on ainult hea.”