Tootsi hingab lootusega kesk tühjaks jäänud vabrikuhooneid

Vaikelu võimutseb ka Tööstuse tänavas AS Tootsi Turba kolmekorruselise silikaadist kontorimaja ees, silt ettevõtte nimega on välisukse kõrvalt kadunud ning täiuseni uuendatud aknasilmade ja sisemusega hoone ootab uut peremeest.

Nii nagu arvukad hooned Soome kontserni Vapo OY juhtkonna otsuse järel lõpetada Eesti riigi briketitootmise sümbolkohas Tootsis tootmine. Teisiti sõnastades: jätta sellesse 1938. aastal kerkinud mürakasse tegemata mahukad euroinvesteeringud ja anda järele odavat kütust nõudva turu diktaadile.

Pärast 46 töötaja koondamist jaanikuu esimesest päevast pidi vallavalitsus viskama päästerõnga nii neile inimestele kui aleviku elujõule.

“Eks see vastutus tule meile üle,” märgib Tootsi vallavanem Kalev Kaljuste, kohtudes ettevõtlusnädala keskel tööstusküla loomise mõttest innustunutega.

Kinnistud jagamisel

Maakeeli briketivabrikust on jäänud vallale 47 hektari suurune tööstuslik maa-ala, millel moodustatakse 15 kinnistut. Seda läbivad teed jäävad kohaliku omavalitsuse mureks ja kommunikatsioonid on kas olemas või on neid hõlpus pikendada.

Uus, tükkturbal töötav katlamaja aiandi ja vana katlamaja vahel on niisama hästi kui valmis, käib katelde seadmestamine ning tootsilaste toad jäävad soojaks. Katelde all hoiab tuld endiselt Tootsi Turvas, mis nüüdisaegsete katelde katusealusena on ära kasutanud vahtpolüstürooli kunagise tootmishoone.

Kusagile ei koli oma tootmist üle soomlaste kontsernile kuuluv turbatootmise masinaid ehitav ligemale 30 töötajaga tehas, kuigi laieneb oma kinnistul üle platsi endisesse turbapakkimise hoonesse, seadmestades selle värvimistöökojaks.

“Oleme üks suuremaid kohalikke tööandjaid,” mainib Tootsi Turba masinaehituse kvaliteedijuht Helikar Miidla. “Vapo kontsernile valmistasime läinud hooajal üle 200 ühiku masinaid, meil on aasta läbi tööd, uued tellimused antakse kevadel, ühele masinale kulub töötunde erinevalt, 150st 2000ni, terve meeskond on seal platsis.”

Miidla näitab kohalikku uunikumi, Tsaari-Venemaal 1896. aastal Moskvas vendade Bromleide mehaanikatehases valmistatud umbes kuuetonnist tööpinki, mis on ülivajalik abimees raudtee pöörmesulgude tegemisel. “Meile seda enam vaja ei ole, aga kui mõni muuseum tahab sellist eksponaati, anname tööpingi meelsasti ära,” ütleb Miidla.

Tootsi vallamajast on alguse saanud masinamaailma mõte, mida volikogu mittetulundusühingu loomisega soosib.

“Mõte on kasutada briketivabriku hoonet masinamaailma loomiseks, see tähendab tehnoloogiamuuseumi, eelkõige turbatööstuse masinate väljapanekut, ja sinna juurde põnevaid ettevõtmisi. Sellel mõttel on olemas maavalitsuse toetus, raha tuleb ise leida ja ettevõtlus- ja arenduskeskus aitab sellekohast plaani vormistada,” selgitab Kaljuste.

Sellesse veel mõtte tasandil tehnoloogiamuuseumi sobiks suurepäraselt üle-eelmisest sajandist siiani töötav tööpinkki.

Uued tööandjad

Tööstusküla mõtte üks nurgakive on uus ettevõte kohalikul maastikul, mõne töötajaga OÜ Tootsi Depoo, mis kasutab rabast tuleva kitsarööpmelise raudtee lõpus asunud depoo ruume ja remondib seal vedureid-vaguneid.

“Täiesti hea üllatus, et nii läks, et depoo jäi depoona tööle, kitsarööpmelist raudteed on veel kuskil vaja,” rõõmustab Tootsi Turba töödeldud kütuste ja energeetika juht Ülo Stokkeby.

Vallavanem näitab ettevõtjatele pakutavaid tootmishooneid ja räägib mööda asfalditud väljakuid ja teid jalutades, et huvitundjaid on tema juures luurel käinud üksjagu. “Tootsis ei ole kommunikatsioonidega probleeme,” kinnitab ta.

“Kuigi hooned näevad väsinud välja, pole vaja hakata nendeni kommunikatsioone rajama,” lisab Stokkeby vallavanema öeldule. Ja viitab briketivabrikuga nõukogude ajal kokku ehitatud katlamajale, mille kui kasutu lammutamisele eelistab temagi näha selles kõrges silikaathoones mõnda hakkajat ettevõtjat oma plaane ellu viimas.

“Tootsi ei ole enam monofunktsionaalne asula,” tõdeb Kaljuste, mõeldes 840 elanikuga vallale, mis otsib oma suunda ja mille töötust (ametlikel andmetel ligi 50 töötut) on aidanud leevendada naabervalla Tori edukas ettevõte OÜ Säästke, mis laiendamise järel vajas lisatöökäsi.

AS Wendre Vändra tootmiskoht vajanuks samuti kordi rohkem töötajaid kui need neli, kes sinna valla korraldatud transpordiga leiba teenimas käivad. Töökäsi tahavad needki ettevõtted, mis ennast Pärnust 40 kilomeetri kaugusele asutada plaanivad.

Valla kodulehel otsib näiteks OÜ Vetsek juhatajat, et käivitada Tootsis plastkangatehas.

Valla arengusuunad

 Tootsi kui kompaktse valla arengusuundades on esikohal ettevõtluse arendamise soodustamine, tagapool tuleb turismi arendamine, kasutades ära museaalse väärtusega kitsarööpmelist raudteed, et huvilisi rongiga Suursoosse ja tagasi sõidutada. Arvates 2014. aastast tuleb masinamaailma loomine. See ettevõtmine hõlmaks vana ja unikaalse sisseseadega briketivabriku sisemust ja ümbrustki, näiteks omaaegsete turbarongide näitamise platsina. Sealt ajas edasi on kavas Suursoosse Eesti Energia tuulepargi rajamine.

“Kaugus tuuakse põhjuseks, kui Tootsist kõneleme, aga see ei ole mingi vahemaa linnast asfalteeritud teed pidi tulla,” väidab Kaljuste, kelle sõnutsi on kohapeal pakkuda väljastpoolt tulijatele isegi kortereid. Vallavanem näeb ideaalis vähemalt 30-40 töökoha teket asulas, kus on nii lasteaed kui põhikool, perearst, apteek, saun-ujula, kaks poodi, raamatukogu.

“Eestimaa peab tegelema sellega, et töökäed ei läheks kaduma, nad on koolitatud meie riigis ja me vajame neid,” kostab tööstuse poolest kannapööret tegeva Tootsi vallavanem.

Tootsi vald

 Vallakeskus Tootsi alevik. Vallavanem Kalev Kaljuste ja vallavolikogu esimees Lev Suni.

 Pindala 1,8 ruutkilomeetrit, 840 elanikku.

 Suurim tööandja oli AS Tootsi Turvas, mis lõpetas briketitootmise ja koondas 46 töötajat.

 Registeeritud töötuid on 55, tegelikke maksumaksjaid umbes 300.

 Kohapeal annavad tööd Tootsi vallavalitsus (40 töötajat), AS Tootsi Turvas (40), OÜ Betamar (30), OÜ Vändra MP (12), OÜ Tootsi Kommunaal (5), OÜ Tootsi Depoo (4), teenindus (8). Tootsilased käivad tööle OÜ Säästke Tori-Jõesuu ettevõttesse (20) ja AS Wendre Vändra tootmiskohta (4).

 Vallakeskuses on lasteaed ja põhikool, raamatukogu, spordikeskus, staadion, saun-ujula, perearst, apteek, postkontor, kaks kauplust ning 40 kilomeetri kaugusele jääva maakonnakeskuse Pärnuga toimib pidev bussiühendus.

 Päevakorral on Tootsi tööstusküla loomine, kasutades briketivabrikust vabanenud tootmis- ja kontorihoonet.

Andmed: Tootsi vallavalitsus, Pärnu Postimees

Lenno Põder, PEAKi ettevõtluskonsultant:

“Minu arvates on Tootsi ettevõtluseks igati sobiv paik. Seal on vajalik taristu, toimiv sotsiaalsüsteem ja ettevõtlust soosiv suhtumine valla poolt.

Hea meel on tõdeda, et briketivabrikust vabaks jäänud hoonete vastu tuntakse huvi ning enamikul neist on huvilised juba olemas, osaga eellepingudki hoonete müügiks või rentimiseks sõlmitud. See tähendab töökohti ja piirkonna arengut.

Siiski on suure vabriku kadumisest toibuvale Tootsile vaja uus hingamine anda ja see võtab aega.

Energilisele ja ettevõtlikule inimesele jaguks Tootsis lõpmatult tegevust, et piirkonna arengusse oma panus anda. Nii et ettevõtjad, kiirustage, avastage võimaluste maa! See on meile nii lähedal, Pärnust vaid pooletunnise autosõidu kaugusel.”