Pärnu võimuliidule terendab võimalus ületada pikalt 2009. aastal allkirjastatud koalitsioonilepingus antud lubadus ehitada või renoveerida nelja aastaga vähemalt kümme kilomeetrit jalgratta- ja rulluisuteid.
Ratturitele lisandub Pärnus 30 kilomeetrit teid
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
11. oktoober 2011, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Kui räägime ettevalmistatud projektidest, siis kahe lähiaasta jooksul tuleb ligikaudu 30 kilomeetrit kergliiklusteid,” tõdes Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius.
Selge see, et linna rahakott nii laia ettevõtmist ei võimalda, ent õnneks kaasneb nüüdisaegsete magistraalide ehitamisega tervislike eluviiside järgimiseks tarviliku taristu rajamine.
Võlg pärsib tegemisi
Pärnu puhul tuleb sellega seoses kindlasti esimesena mainida novembri alguses valmiva Liivi tee kõrval nüüdseks peaaegu täielikult asfaltkatte saanud 3,16 kilomeetri pikkust kergliiklusteed ja veel üheksat kilomeetrit kergliiklusteed, mis tuleb Tallinna maantee ja Ehitajate tee äärde.
„Haapsalu ja Tallinna maantee vahelisele teelõigule pannakse jalgratturite ja rullijate rõõmuks maha 4,2 kilomeetri jagu siledat asfaldilinti,” märkis Kosenkranius. „Need nimetatud 9 + 4,2 kilomeetrit peaksid maanteeameti ja uue ehitaja vahelise lepingu kohaselt valmima 2012. aasta sügiseks, misjärel nad antakse üle linnale.”
Arvestatavalt peaks Pärnu kergliiklusteede pikkust kasvatama 2013. aasta. Esmalt on ületulevasse aastasse kavandatud praeguse rannapromenaadi pikenduse valmimine, teiseks võib 2013. aastal teostuda jõe vasakkaldale Jaansoni raja ehitamine.
„Tegemist on kergliiklusteega, mis kulgeb üle karjamaade ja on mõeldud vaid jalakäijatele ning rattaga sõitjatele, selgitas abilinnapea rannapromenaadi Papiniidu elurajooniga ühendava projekti olemust. „Selle ehituseks on Euroopa Liidu tõukefondist 435 000 euro peale eelotsus olemas, paraku saab ehitama hakata alles 2013. aastal, kui eelarvestrateegia järgi jõuab linna võlakoormus alla 60 protsendi, mis avab üldse võimaluse ELi raha kasutada.”
Analoogselt oleneb linna võla vähenemisest Jaansoni raja tegevuskava realiseerimine.
Rada saab ringiks
„Rõõmustav on otsus, et Pärnu jõe vasakkalda (Jaansoni raja) projekt on Eesti Vabariigi valitsuse kinnitatud linnaliste meetmete kavasse ning meil on sealt õigus saada 1,4 miljonit eurot Jaansoni raja väljaehitamiseks,” tõdes Kosenkranius. „Oleme selle projektiga poolteist aastat vaeva näinud ja usun, et 2013. aastal – jälle see võlakoormus! – õnnestub korrastatud kallasrada Pärnu jõe vasakkaldal muuta reaalsuseks. Sellega lisanduks linna ligikaudu viis kilomeetrit kergliiklusteed.”
Abilinnapea nentis rahuloluga, et Jaansoni ringina kavandatud raja lõpuni ehitamine avardab Pärnus rattasõiduvõimalusi oluliselt.
Et Papiniidu silla juures tekib kergliiklusteede ühendussõlm, avaneb Raeküla, Paikuse, Sindi ja Tahkuranna valla rahvale otseühendus nii Pärnu kesklinna kui rannaga. Linnarahvas aga saab sõita jalgrattaga Raeküla terviserajale ja sealt kaugemalegi: läinud reedel avati Raeküla–Reiu terviserajajal valgustuse saanud Reiu kunagine raudteesild.
„Käesoleva aasta suvel uuendasime Pärnu linna piirini Paikusele suunduva kergliiklustee asfaltkatet, Paikuse vallas on aga juba riigi rahaga ehitatud kergliiklustee,” rääkis Kosenkranius. „Seega on linnal ühendus Paikuse valla ja Raeküla terviserada pidi Tahkuranna vallaga – seal on küll veel kruusateed, kuid eks sinnagi tule kunagi asfalt.”
Rattaga Lottemaale
Tahkuranna vallaga seoses märkis Kosenkranius, et linn on valla juhtidega arutanud paralleelselt Riia maanteega kulgeva metsatee ühendamist Pärnu kergliiklusteedega, et kui kunagi valmib Lottemaa, saaks autot pruukimata sõita rattaga Raekülast Lottemaale ja tagasi.
Olemasolevate kergliiklusteede kohta kõneldes Kosenkranius, et suvel sai uue katte mõnesaja meetri pikkune Karja tänava otsast ühisgümnaasiumi juurde viiv teejupp, samuti kõbiti lõike Vana-Saugas ja eelmainitud teed Paide maantee ääres – seda enam-vähem kilomeetril.
Järgmise aasta plaanidest tõi abilinnapea esile Merimetsa tänava rekonstrueerimise alustamise ja selle, et tööde käigus on kavas tänava sõidutee kõrvale rajada rattasõitu võimaldav jalgtee.
„Osa jalgrattateid vajab aga paremat märgistamist,” tõdes Kosenkranius. „Näiteks Jannseni tänavat pidi ja läbi Vana-Pärnu jõuab kenasti Eluteele, mida mööda saab Audru valda Valgeranda, kuid see vajab lisatähistamist.”