Marko Siller: Vastutustundlik ettevõtlus võrdub pikaajalise investeeringuga

Miks vastutustundlikkusele järjest suuremat rõhku pannakse, selgitab Tartu ülikooli Pärnu kolledþis töötav ja riigis esimese selleteemalise töö turismihariduse valdkonnas koostanud Marko Siller, kes on vastutustundliku ettevõtluse foorumi projektijuht.

Vastutustundliku ettevõtluse pingerida selgub novembri lõpuks. Miks on vaja veel ühte ettevõtete tegevust ilmestavat edetabelit?

Vastutustundliku ettevõtluse teema kogub populaarsust ettevõtete ja tarbijate hulgas. Liigume Põhjamaade suunas, kus ettevõtte strateegiline vastutustundlik tegutsemine mõjutab sageli inimeste ostuotsuseid ja saab meil peagi läbivaks teemaks.

Vastutustundliku ettevõtluse indeks ja selle põhjal avaldatav pingerida võimaldab ettevõtte juhtidel järeldada, millistele aspektidele tähelepanu pöörates on sellest neile majanduslikult enim kasu. Keskkonna, kogukonna, töötajate ja turukeskkonna suhtes vastutustundlik tegutsemine aitab kujundada jätkusuutlikku ärimudelit. Indeksis osalemine on omamoodi tulevikku vaatamine.

Selgitage, miks niigi keerulises majandusolukorras peaksid ettevõtjad kasumi- ja käibenumbrite kõrval tegelema ühiskondliku väljundi, endast parema mulje kujundamisega.

Üleriigiline ettevõtlusnädal algas Tallinnas konverentsiga teemal “Miks on vastutustundlikud ettevõtted edukad?”. Sellelt arupidamiselt jäi kõlama sõnum, et vastutustundlik ettevõtlus on pikaajaline investeering, mis võib väljenduda selleski, kas ettevõte eksisteerib kümne või 20 aasta pärast.

Ettevõtted ei peaks mõõtma ainult rahalisi tulemusi ega andma aru üksnes nende põhjal, vaid arvestama ka kogukondlikke, ühiskondlikke ja looduskeskkonnaalaseid tulemusi. Väärarusaam on see, et näeme vastutustundlikkuses ettevõtte kulu, aga peaksime nägema seda kui investeeringut tulevikku, panustamist jätkusuutlikkusse.

Sellist suhtumist ei saa ju äriplaani kohustuslikuks osaks muuta.

Ega saagi, sest vastutustundlike ettevõtete tegevusi iseloomustab see, et need on vabatahtlikud ega saa olla seadusega peale sunnitud. Eeldame ju, et makse maksab iga firma niikuinii. Ettevõtte laiem vastutus ühiskonna ees on aga vabatahtlik. Siiski peaksid need tegevused olema seotud ettevõtte igapäevase tegevusega, sest pelgalt sponsimine, toetamine, enda logo saamine kusagile ei ole eesmärk.

Toote ehk mõne näite.

Iga ettevõtte edu sõltub keskkonnast, kus ta tegutseb. Kui keskkonnal läheb hästi, on suur tõenäosus, et ettevõttelgi läheb hästi. Sellel kohal on hea maine, seal elavad enesearengut hindavad inimesed, nad on hea kvaliteetne tööjõud, see tõmbab ligi investoreid, annab elanikele põhjuse jääda, selle asemel et Tallinnasse kolida, lapsed saavad head haridust ja elukeskkond on puhas.

Näitena nimetan Ammende villat, mille juhataja Angela Saks järgib vastutustundliku suhtumise põhimõtteid ettevõtte juhtimisel. Nad harivad oma valdkonnas noori, eelistavad värbamisel kohalikke. Samuti hoitakse villat arhitektuurimälestisena tasuta avatuna huvilistele, sealses restoranis saab teadlikult valitud kohalikku toitu. Ja väärtustatakse emakeelt, sest menüüs ei ole “drink” ega “snäkk”, vaid “jook” ja “suupiste”.

Mis on vastutustundliku ettevõtluse foorum, mille projektijuht te olete?

Mittetulundusühing Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum on selle valdkonna kompetentsikeskus Eestis. Toetame ja koolitame teemast huvitatud ettevõtjaid, koondame Eesti vastutustundlike ettevõtete mõttekoda, koostame indeksit ja teeme muid projekte.