/nginx/o/2011/10/14/792782t1h2c5b.jpg)
Ehitustavade järgimist Pärnumaa väikesaartel arutatakse konverentsil “Kihnu ehituskunsti traditsioonid ja tulevik”, arutelu korraldab SA Kihnu Kultuuri Instituut.
Kihnlased ja manijalased hakkavad vastu kataloogimajadele
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
15. oktoober 2011, 09:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Meie konverents seab sihiks Kihnu ehitustraditsioonide teadvustamise ja Manija ning Kihnu omapära säilitamise,” märkis SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar. “Kõige hullem, mis võib tabada neid saari, on kataloogimajade sissetung.”
Eile õhtul algas arutelu Manija saarekeskuses, täna hommikul sõideti sealt Kihnu ja jätkati teemakäsitlust sealses rahvamajas.
Ümarlauas teemal “Kuidas hoida elus Kihnu ehitustraditsioone ja samal ajal ehitada 21. sajandi elukeskkonda?” ütlevad oma arvamuse Kihnus ja Manijal uusehitusi projekteerinud või rekonstruktsiooniprojekte koostanud arhitektid, nende hulgas Jaak Huimerind, Jaak-Adam Looveer, Tiit Raev, Riho Jagomägi ning Enno Parker.
Arhitektide jutusse lisavad teadmisi asjatundjad. Alustab Eesti vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi juht Elo Lutsepp, kes on uurinud Lääne-Eesti ja saarte ehituslugu. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) teadur Piret Õunapuu kõneleb Kihnu ehitustraditsioonist nii ERMi kui Kihnu muuseumi kogude põhjal.
Kihnu valla arendusnõunik Mari Mets annab ülevaate ehituste olukorrast kodusaarel ja uue üldplaneeringu koostamisest.
Eesti vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi ja Mark Soosaar ilmestavad päevakajalist teemat uurimusega muhulaste 700aastasest kiviehitustavast.
Teadurid ja arhitektid ning konverentsi korraldajad eeldavad, et manijalased ja kihnlased tulevad neid kuulama ja mõtteid ütlema. Eriti need põliselanikud või uusasukad, kes kavandavad saartel uusehitusi või hoonete ümberehitamist.