Lepplaane küla

PP
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepplaanest sõidab päevas läbi kolm bussi, ootekoja ehitas külarahvas oma kätega.
Lepplaanest sõidab päevas läbi kolm bussi, ootekoja ehitas külarahvas oma kätega. Foto: Urmas Luik

 Are valla 11 küla hulgas üks väiksemaid, 49 elanikku.

 Kaugus Pärnust 20 kilomeetrit.

 Nimi tuleneb sellest, et piirkonnas kasvas palju leppi.

 Rajatud kunagise Tammiste mõisa heinamaadele kui uudismaa asundus aastatel 1929–1932 arhitekt Erika Nõva kavandi järgi.

 Maasaajatena eelistas riik põllumajandusliku inventariga peresid.

 Esimese asundustalu asutas Tori valla mees Kristjan Vihaste perega 1929, sellest algab küla ajalugu.

 Koolimaja nurgakivi pandi president Konstantin Pätsi juuresolekul 23. juunil 1936, hoone avas uksed 7. jaanuaril 1937 tollal 48 õpilasele. Kool suleti 1966.

 Külas olid kauplus, postkontor, rahvamaja, raamatukogu, koorejaam, saeveski, kuivati, tellisetehas, käsitööliste (rätsep, kingsepp) elamud.

 Tegutsesid uudismaapidajate ühing, spordiklubi, maanaiste selts, haridusselts.

 Esimene kolhoos moodustati märtsiküüditamise järel 4. aprillil 1949, nimeks sai Esimene Mai. Ühinemiste järel 1955 jõuti Pärivere sovhoosi koosseisu.

 MTÜ Lepplaane Külaselts on moodustatud 5. augustil 2008, et elavdada ja mitmekesistada elu vaikses ja maalilises maakohas. Külaseltsi esinaine on Kersti Põllu, külavanem Arti Soosaar.

Andmed: Pärnu Postimees

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles