Millist eeskuju annavad täiskasvanud lastele, kui nende kuuldes kõva häälega kedagi p..se saadame, aga nii juhtus 4. novembril Tori vallas ning seda pealt kuuldes oli suur tahtmine naisterahvale noomitus teha, aga hoidsin suu kinni.
Millist eeskuju annavad meie lastele vanemad?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihtilugu imestame selle üle, et kui kasvatamatud on tänapäeval lapsed, sest ropendatakse ning soditakse roppusi avalikesse kohtadesse.
Imestada pole aga midagi, kui mõnel meist "karvane" sõna tuleb keelele iga ebameeldiva emotsiooni puhul.
4. novembril aga kuulsin pealt kui ühel naisterahval mobiiltelefon helises, naine vastas kõnele ning hakkas "pe.se" saatmine peale ning seda mitu korda järjest. Samas seisis ka üks mõne aasta vanune tüdrukutirts ning kuulis pealt. Nüüd võib juhtudagi nii, et kui see väike tüdruk ei saa oma tahtmist vahel ning saab seetõttu kurjaks ning ütleb samuti sellise sõna, kuna ta juba kuulis pealt, et kui inimene kurjaks saab, et siis seda sõna öeldakse. Keda siis noomida, laps ju süüdi pole kui vanemad inimesed ees selliselt käituvad?
Kui üks koolipoiss facebookis avalikult ropendas, siis esitasin talle küsimuse, et kas koolipoiss selle suuga ka sööb? Vastas ta selliselt, et mitut suud tal pole ju.