foto: Karin Klaus
Otsides sombuse novembri heledamaks muutmiseks koju küünlaid, leiate poest kõrvuti suurfirmade toodanguga osaühingu Eesti Valgus käsitööküünlaid, mis põlevad ühtlase leegiga lõpuni ja levitavad mõnusaid aroome.
“Keerake vana lihakombinaadi juurde ja edasi leiate maja juba lõhna järgi üles,” juhatab kohalik vanaproua Viljandimaal Võhmas teed küünlavabriku juurde. Tõesti: küünlavabriku renoveeritud maja paistab kunagise lihakombinaadi tontlike varemete taustal kenasti silma ja magus lõhn levib mitme kvartali kaugusele.
Vabrikupoes Kihvt Galerii pakutakse igas mõõdus ja värvitoonis küünlaid, peale selle saab osta küünlatahti ja parafiini, et ise kodus küünalde valamise kunsti proovida.
Juustu ja lennukite tähtsusest
Võhmat tunti aastakümneid lihakombinaadi järgi, tüüpilises nõukogudeaegses monofunktsionaalses asulas käis kogu elu ühe ettevõtte ümber. Paraku lõpetas kombinaat 1990. aastatel tootmise ja hooned jäid tühjalt seisma.
Küünlavabrik oli esimene ettevõte, mis Võhmas pärast lihakombinaadi sulgemist avati. Vabriku sünniajaloos mängivad olulist rolli Šveits, lennukid ja Eesti juust.
Nimelt elas Šveitsis poiss Peter, kellele meeldisid väga lennukid. Tema toa seina kaunistas 1939. aasta plakat Euroopa riikide sõjaväelennukitega, kus teiste hulgas oli kujutatud lennukit, millele kirjutatud “Estonia”. Poisi isa ütles, et see oli üks riik, mida enam pole. Laps juurdles pikka aega, kuidas riik saab niisama kaduda, ja kujutas ette, et see vajus merepõhja nagu Atlantis.
Kui poiss suureks kasvas, oli imelik riik Estonia vahepeal jälle eksisteerima hakanud ja esimesel võimalusel sõitis Peter sinna.
Peter Wüthrichile meeldis Eestis väga: siin oli palju ruumi ja mõnus õhk. Algul jaotas mees koos sõpradega Viljandi kandis humanitaarabi, samuti müüs ta Eestis toodetud juustu oma kodumaal. Kord viis ta mitu kera Tarvastu juustu kingiks kaunile Šveitsi restoranijuhatajale, kellest aasta hiljem sai tema abikaasa.
1999. aastal asusid Peter ja Elke Wüthrich Eestisse Võhma linna elama.
“Algul plaanisime elada Viljandis, aga kuna me ei leidnud seal sobivat korterit, kolisime hoopis Võhma, lootes samal ajal Viljandis tööl käia,” meenutas Peter Wüthrich, kes on vabriku tegevjuht 2000. aastast. “Siis aga nägime, kui raskes olukorras olid pärast lihakombinaadi likvideerimist Võhma inimesed, ning hakkasime otsima võimalusi luua ettevõte, mis võimaldaks nii endal kui teistel siin leiba teenida.”
Tuttavate kaudu loodi kontakt šveitslasest ettevõtjaga, kes soovis Eestis oma küünlafirma tegevust laiendada. Linnalt renditi tootmishoone ja 2000. aasta augustis alustas Schulthess Kerzen GmbH Eesti filiaal Võhmas küünalde valmistamist.
Emafirma töölistest on arenetud ettevõtte omanikeks, praegu töötavad omaaegse lihakombinaadi renoveeritud ühiselamuhoones käsitöökaarte valmistav OÜ Gift Line ja 2005. aastal asutatud küünlatootja OÜ Eesti Valgus.
Samblasoo ja roosiaed
Küünlavalamistsehhi sisenedes soovitas Wüthrich esialgu avatud akna lähedal seista, kuna just sel päeval valati aroomiküünlaid ja õhk oli lõhnadest küllastunud.
Keset ruumi seisavad virnas valged parafiiniklotsid, mis sulatatakse ahjus. Eri “pottidesse” lisatakse spetsiaalsed aroomi- ja värvained, kokku kasutatakse toodangus 160 värvitooni ja 70–80 lõhna. Lõhnata küünlaid on saadaval 25 ja lõhnaküünlaid 11 eri suurust.
“Igaühele meeldivad ise lõhnad,” ei osanud Wüthrich eestlaste lemmikaroomi nimetada. “Ostueelistused sõltuvad müüjastki: kui suvel laatadel müüb minu abikaasa, ostetakse rohkem tsitruste järgi lõhnavaid küünlaid, kui müüb teine proua, ostetakse tema lemmikuid, mis on magusa lõhnaga.”
Küünlad kannavad toredaid nimesid: “1001 ööd”, “Tuul merelt”, “4 You”, “Reis lõunamaale”, “Oaas Maroko”, “Vanaema roosiaed”, “Lillepidu”, “Samblasoo”.
Firma toodab kõikvõimalikke lõhnaküünlaid, alustades vaniljest, kaneelist ja tsitruselistest ning lõpetades kurgi-, kanepi-, piibutubaka- ja isegi grillvorstilõhnaliste valguseandjatega.
Küünlaid valatakse käsitsi, seda saab teha kahte moodi: torgates tahid pooleldi tahkunud küünaldesse või valades küünlavaha otse tahi ümber.
Soovija saab vabrikus ise omale savist lillepotti küünla valada, kasutades selleks tootmisjääke.
Linnad ja riigitegelased küünaldel
Teises ruumis kaunistavad usinad naised küünlaid maalides ja lilli-paelu lisades. Peakunstnik Natalja Remmeri seni suurim töö on 43 Eesti linnade näo järgi maalitud küünalt. Igaüks neist meetrikõrgune, peale maalitud konkreetsele linnale omased figuurid ja sümbolid.
Eesti linnade küünlanäitus sündis mõttest korraldada midagi huvitavat suvistel Võhma linna päevadel ja soovist meeles pidada Eesti Vabariigi 90 aasta juubelit.
Küünlavalmistajad valasid meetripikkused küünlad, mille tarvis kulus kokku ligikaudu 500 kilo parafiini ja 200 meetrit tahilõnga. Küünlanäitus avati 2008. aastal Võhma linna päevade raames.
2010. aastal valmis Remmeril 25 küünlast sari “Eesti ajaloo doomino”, mis on omamoodi hüvastijätt Eesti krooniga, kujutades nii rahatähtedelt tuttavaid kui muid tuntud inimesi presidentidest väepealik Lembituni.
Peale küünalde kaunistamise valmistavad naised käsitöökaarte, pulmaküünlaid ja siiditrükis T-särke.
“Hakkasime kaarte tegema, kuna soovisime oma inimestele ka suveperioodiks tööd pakkuda,” selgitas Wüthrich. “Enamik küünlavalmistajaid võtab soovijaid tööle ainult hooajaks, kuna 80 protsenti küünaldest müüakse aastas kahe kuu jooksul. Meie ei tahtnud suveks kedagi sundpuhkusele saata.”
Küünlaid turustatakse Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal ja Šveitsis. Kuigi läheduses asub Viljandi suur küünlavabrik Hansacandle, ei tunneta Wüthrich konkurentsi. “Nemad on suurtootjad, meie nišš on teistsugune,” leiab ta. “Teeme isegi koostööd, kuna meil on võimalik teha väikeseid partiisid täpselt tellijate soovi järgi.”
Pere kolm last on sündinud Eestis, kõik käivad kohalikus koolis ja räägivad vabalt eesti keelt.
Vabriku sisehoovis paikneb laste mänguväljak ja hulk koduloomi: puurides ja aedikutes elavad kodulinnud, merisead, deegud ja küülikud – terve miniloomaaed, mis nii pere enda lastele kui külalistele rõõmu pakuvad.
Tänavu kevadel avati Võhmas parafiinist siseliuväli, kus aasta ringi uisutada saab. Raha selleks taotles Euroopa Liidu Leader-programmist Võhma mittetulundusühing, mille üks eestvedajaid on Peter Wüthrich.
Mitu aastat on küünlavabriku kõrval Wüthrichi vedamisel detsembris korraldatud jõululaata küünlavalgel, kus pühadekraamiga kaubeldakse üle 1000 küünla valguskumas.
Šveitslane tunnistab, et kuigi tema sünnimaa on rikas riik korraliku sotsiaalsüsteemiga, hoiavad teda Eestis siinne mõnus õhk ja avarus. “Šveitsi pindala on Eestiga peaaegu võrdne, aga osa sellest on kaetud mägedega ja elanikke on kaheksa miljonit,” võrdles Wütrich. “Eestis on elamise ruumi palju rohkem ja tunnen, et minu ja mu pere koht on just siin.”





Tagasi


