Lang meelitab Pärnut rahakotti kergendama

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endla teatri idee on teha Uuest tänavast loometänav, kus üks koht täiendab teist.
Endla teatri idee on teha Uuest tänavast loometänav, kus üks koht täiendab teist. Foto: Urmas Luik

Pärnu linn kaalub kultuuriminister Rein Langi pakkumist olla Sihtasutuse Endla Teater üks asutajaid, teadmata samal ajal, milliseid kohustusi see linnale toob.

Suve alguses käis minister Pärnus maad kuulamas, milliseid kohustusi oleks linn valmis riigi asemel tasuma. “Leppisime eile õhtul kokku, et uue muuseumi majandamine hakkab tulevikus toimuma riigi ja linna ühistöös,” kirjeldas ta Pärnu Postimehele kohtumist linnapea Toomas Kivimägiga.

Kui toimetus eile linnavalitsuselt küsis, kui suur summa on linna järgmise aasta eelarve projektis veebruaris avatava muuseumi toetuseks, vastas avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo, et muuseumi majandamiseks eraldatavat raha pole arutatud.

Omanik vastutab

Pärnu muuseum on riigiasutus ja selle käekäigu eest vastutab riik. Ka Endla teatri kui riigiasutuse eest on siiani vastutanud riik, kuid riigiasutuse tegevus on kavas järgmise aasta 31. märtsil lõpetada.

Riigiasutuse asemele kavatsevad kultuuriministeerium, Pärnu linn ja Paikuse vald asutada sihtasutuse. Ministeerium annab sihtasutusele senise vara ja lubab sellele lisada siseministeeriumi bilansis olevad Roheline 66a garaažid.

Langi jutu järgi toetatakse sihtasutust riigieelarvest edaspidi samamoodi nagu riigiasutust. Endla direktori Ain Roosti sõnutsi jaguneb teatri omatulu ja riigitoetus pooleks, järgmise aasta riigitoetuseks on Endla planeerinud ligi 1 540 000 eurot.

Mis garanteerib, et riigi toetus järgmistel aastatel tasapisi ei vähene ja võlakoorma all ägav Pärnu linn teatrit toetama ei pea hakkama? Roost ütles, et talle annab turvatunde see, et alates 2000. aastast sihtasutusteks muudetud Eesti draamateatri, Rakvere teatri, Ugala ja Vene teatri finantseerimine on samas suurusjärgus säilinud. “Järsku viie aasta pärast on paremad ajad?” küsis ta lootusrikkalt.

Paikuse vald kavatseb sihtasutuses osaleda Euroopa Liidu toel korda tehtava Reiu vabaõhulavaga. Pärnus on jutuks olnud, et sihtasutusele võiks anda 192 000 euro (ligemale kolme miljoni krooni) eest müügis olnud Uus 3 kinnistu.

Pärnu annaks maja

Mõte on huvitav. Kunstide maja, Maarja-Magdaleena gild, teatrile antav endine äriteenijate maja, linnakodaniku maja ja raekojas asuv linnagalerii moodustaksid loometänava, kus üks hoone täiendab teist.

Aga kui palju Uus 3 kordategemine maksab? Kui suuri summasid teatri toetamiseks linn paari aasta pärast peab välja käima?

Linnavalitsus on deklareerinud, et Pärnu linn aastatel 2012–2014 rahaliste kohustuste võtmist ei planeeri. Kivimägi väitel on ta Uus 3 sihtasutusele andmisega nõus juhul, kui hoone kordategemise eest seisab järgnevatel aastatel hea kultuuriministeerium.

Pärnu linnavolikogu peaks järgmisel neljapäeval otsustama, kas osaleda Sihtasutuse Endla Teater asutamisel.

Volikogu majanduskomisjoni juhtiva IRLi ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimehe Peeter Priski sõnutsi pole selge, mis teatri toetamisest pärast 2014. aastat saab. “Meie ettepanek on seda mitte ülepeakaela teha,” sõnastas ta IRLi seisukoha.

Priski jutu järgi arutab volikogu samal istungil eelarvestrateegiat aastani 2016 ja teatri toetamine peaks strateegias kirjas olema. “Riskid peavad olema maandatud. Praegu on ainuke teema, et kutsutakse sihtasutuses osalema,” kõneles ta.

Murakas-Ollo teatel ootab linnavalitsus järgmise nädala alguseks kultuuriministeeriumilt kirjeldust, mida ta linnalt kui ühelt sihtasutuse asutajalt ootab.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles