Haldussuutmatus hukutas Pärnu Ülejõe sauna

Hoone on linnasaunu haldava OÜ Kümbluse juhataja Aime Hoogi hinnangul juba nii kehvas seisus, et remontida pole seda enam võimalik ja mõttekam oleks maja lammutada. “Kui mingisugune kivihoone on nii kaua on seisnud, on seal niiskus, hallitus ja majavamm juba oma töö teinud,” põhjendas ta oma seisukohta.

Teisisõnu on kunagise linnaarhitekti Olev Siinmaa projekteeritud hoone, millest mõni aasta tagasi sepitsetud plaanide kohaselt pidanuks saama noobel infrapuna-, auru- ja nõupidamissaunaga tänapäeva nõuetele vastav pesemispalee, ära laguneda lastud.

Piisab ühest saunast

Viimane jõuline katse sauna päästa tehti 2008. aastal, poolteist aastat pärast sulgemist, kui Kümblus katsus leida sauna ja katlamaja remondiks 22 miljonit krooni investeerimislaenu. Ebaõnnestunult. “Me tookord otsisime kõik erainvestorid ja fondid läbi ja see vastus oli ei, sest saunateenuse osutamine ei ole tulutoov ja lahendusi ei leitud,” nentis Hoog.

Pärast seda, kui oli selge, et raha ei ole ega tule, jäi hoone omapäi. Või nagu Kümbluse nõukogu esimees Krista Nõmm väljendus: konserveeriti. “Selles mõttes, et teda ei kasutata, aknad on kinni löödud, et olukord ei halveneks,” täpsustas ta.

Mida aeg edasi, seda enam kinnistus haldusettevõtte nõukogu kollektiivses teadvuses plaan kasutult seisvast, kuid aastas oma 30 000 krooni neelanud tondilossist lahti saada.

Käesoleva aasta aprillis tegi OÜ Kümbluse nõukogu linnavarakomisjonile ettepaneku Jannseni tänava saun võõrandada ehk maakeeli öeldes müüa. “Ja ma arvan, et müügitingimustesse ei saa kirja panna, et sinna peab tulema saun – see teeks selle realisatsiooni väga keeruliseks,” märkis Nõmm, et võimalikke erainvestoreid ei saa sundida samale kohale Vana-Pärnu rahvale sauna ehitama.

Küll võiks Kümbluse nõukogu ettepanekul müügist saadava raha kulutada Karja tänava kommunaalsauna remondiks.

Pealegi, nagu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo edastas, jäigi linnavarakomisjonis kõlama Kümbluse nõukogu seisukoht, et linnale ei ole kahte avalikku sauna tarvis.

Ajalehele esitas Nõmm sama väite veidi teise rakursi alt. “Linn kindlasti ei jaksa pidada tänasel päeval kahte sauna, neil ei ole selleks võimekust,” leidis ta. Töötab ju Karja saungi linnavalitsuse dotatsiooni toel. Näiteks sel aastal on linnakassast eraldatud sooduspiletite hüvituseks 23 000 eurot.

Ühest saunast ei piisa

Kuid kõik ei ole seda meelt, et Pärnu-suurusele linnale on ühest kommunaalsaunast küll. Näiteks kurtis 72aastane pärnakas Ants oktoobri lõpus ühes veebiportaalidest, et Pärnus on saunadega kitsas.

“Avalikke saunu on ainult 1 (loe:ÜKS)!!! terve linna kohta, seegi asub sellises kohas Karja tänaval peaaegu täpselt kahe bussipeatuse vahel, nii et eakal inimesel on raskusi selle vahemaa läbimisega,” kirjutas ta. “Varem oli ka Ülejõel saun Jannseni tänaval, aga see on juba aastaid suletud ja pole teada, kas seda üleüldse enam kunagi avatakse või mida sellega ette võetakse. Elan ise ka Ülejõel Rääma linnaosas ja käiksin tihedamini saunas, kui see vaid töötaks.”

Seni ei ole Jannseni tänava sauna veel linnavara müüginimekirja kantud. Kümbluse nõukogu seisukoha ära kuulanud, otsustas linnavarakomisjon teha Kümblusele ettepaneku tagastada J. V. Jannseni 7 kinnistu linnale, et müügiprotsessi üle saaks otsustada linnavolikogu. Nii põhjusel, et tegemist on sotsiaalselt tundliku teemaga, kui seepärast, et kui võõrandatava vara müügi alghind on 127 823.30 eurot või üle selle, otsustab selle võõrandamise linnavolikogu.

Ja sinna see asi jäi. Jälle. “Edasiminekut käesoleval ajal selle teema osas pole toimunud,” nentis Murakas-Ollo.