Õppimisega hädas last tuleb aidata võimalikult kiiresti

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Pärnu Vanalinna põhikoolis saavad õpiraskustega lapsed õppida õpiabirühmades või abiõpetaja toel. Koolis on ametis hariduslike erivajadusega laste (HEV) koordinaator logopeed-eripedagoog Pille Õis.

“Põhitööd teen õpilastega, kes vajavad õpiabi eesti keeles. Peale selle koordineerin HEV-meeskonna tööd, tegelen nii õpilaste, õpetajate kui lastevanemate nõustamisega, avan HEV-lastele vaatluskaarte, mille abil jälgime õpilaste arengut,” tutvustas Õis oma tööd. “Kui saame õpetajalt signaali, et lapsel on probleem, mõtleme kogu meeskonnaga, kuhu kuuluvad eripedagoog, psühholoog ja sotsiaalnõustaja, kuidas edasi toimida.”

Koolirõõm jääb alles

Õppealajuhataja Kaire Teemägi kommenteeris, et nende koolis on eesmärk õppimisega hätta jäänud lapsi võimalikult kiiresti ja tõhusalt aidata. Näiteks 1. klassis on õpiabi vajajatele nädalas kuus abitundi, millest kaks on kõneravitunnid ja ülejäänud aineõpetus väikeses rühmas.

Kui HEV-meeskond leiab, et lapsele tuleks õpiabirühm kasuks, saadetakse vanematele vastav teade. Vanem võib rühmast keelduda, kuid seda enamasti ei juhtu, sest lapsevanemad huvituvad koolipoolsest lisaabist ja on koostööaltid.

“Õpiabirühmas on õpetajal väikeses rühmas võimalik märgata ja aidata abivajajaid,” seletas Teemägi. “Lapsele jääb alles koolirõõm ja tuleb tunne “ma saan hakkama”. Kui tekivad ebaõnnestumised, kurbus ja viha, on lapsel palju raskem.”

Õie sõnutsi lapsed lausa ootavad rühmatundides osalemist. Neis tundides laste silmad säravad, sest neil on rohkem võimalusi oma arvamust väljendada, küsimusi esitada ja õpetaja leiab neile aega.

“Iga laps areneb eri tempos ja mõne aastaga selgub, kel on vaja edaspidi õppimisel rohkem tuge,” rääkis Õis oma kogemustele toetudes. “Nemad suunatakse õpiraskustega laste klassi, mille avamist eri koolide juures koordineerib ülelinnaliselt õppenõustamiskeskus.”

Kes abi otsib, see leiab

Algklassilastele valmistab kõige rohkem raskusi häälikupikkuse tajumine, tekitades vigu õigekirjas. Neil, kel lugemisoskus napp, võivad probleemid tekkida matemaatikatunnis tekstülesannete mõistmise või loodusõpetuses õpikutekstist arusaamisega.

Siin saabki kool pakkuda õpioskuste kujunemiseks tuge, õpetades lapsi väiksemas rühmas. Käesoleva õppeaasta algusest on alates 7. klassist õpiabirühmadega kaetud matemaatikatunnid: kel vaja lisaabi, see Vanalinna koolis seda saab.

Õie sõnutsi jõuavad lapsed õpiabitunnis mõnikord aastaga järje peale, vahel unustatakse põhikooli ajaks raskused täiesti ja lõpetatakse kool neljade-viitega.

Need, kes ka pärast 4. klassi toetust vajavad, käivad õpirühmas seni, kuni tarvis on, kas või põhikooli lõpuni.

Sügisel kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus lubab koolidel avada kuni nelja õpilasega väikeklasse, kuhu nõustamiskomisjoni otsusega suunatakse lapsi, kellele ei sobi suur klassikollektiiv. Väikeklasside avamist toetab riik rahaliselt, loa selleks peab andma kohalik omavalitsus.

Sel sügisel alustas väikeklass 3. klassi õpilastele Vanalinna põhikooliski, tegu on esimese niisuguse klassiga Pärnu linnas. Veel töötavad Vanalinna kooli õpikeskuse juures ülelinnaliselt loodud kasvatus- ja õpiraskustega laste klassid ning õpivad õppenõustamiskeskuse kaudu koduõppele määratud õpilased.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles