Peeter Järvelaid: Pärnust rongiga Berliini

Peeter Järvelaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peeter Järvelaid
Peeter Järvelaid Foto: PP

Professor Martens jalutas 1909. aasta suvel Aia tänavalt kesklinnas asunud raudteejaama Pärnu–Valga rongile, et sõita Peterburi. Seoses Euroopa Liidu transpordi arendamise plaanidega 21. sajandil võivad juba lähiajal koita Eestile (eelkõige Tallinnale ja Pärnule) hoopis uued väljavaated.

Miks meie aja Martensid ei võiks kiire raudteeühenduse loomisel Lääne-Euroopaga hakata jälle enam rongiga reisima? Kui vaadata kirjandust, on taristutel väga pikk ajalugu ehk juba meie esiisad olid väga ratsionaalsed ja püüdsid liikuda lühimat ja mugavaimat teed pidi. Seetõttu tasub praeguste taristuvaidluste puhul mäletada ajalugu.

Postitõllaga Euroopas reisimisest

Ajaloolane Arvo Tering kirjutab, et Pärnust mindi Saksamaale tavaliselt meritsi või maanteed pidi Riiga ja sealt edasi kas meritsi või tõllaga. Eesti- ja liivimaalaste reisimist Lääne-Euroopasse soodustas Peterburi–Riia postimaantee, mille postijaamu ja teenindust pidasid reisimehed paremaks kui Preisi- ja Kuramaa omi.

Narva ja Riia vahel 414 versta ehk 85 Saksa miili pikal postiteel olid postijaamad Narvas, Jõhvis, Väike-Pungerjal, Ranna-Pungerjal, Ninal, Tormas, Tartus, Udernas, Kuigatsis, Tõllistes, Valgas, Gulbenes, Strencis, Volmaris, Lencis, Straupes, Engelartes, Ilkenes, Adažis ja Riias. Narvast võis Riiga jõuda postitõllaga nelja ja Tartust kahe päevaga.

Tallinnast käis tee Riiga mööda Märjamaast, Vigalast, Pärnu-Jaagupist otse Pärnusse. 1800. aastani mindi Pärnust Riia poole postitõllaga piki rannikut ja järgnevatel aastatel juba postimaanteed pidi, kus tähtsamad jaamad pärast Pärnut olid Mõisakülas ja Valmieras.

Kuna Peterburi - Riia - Lääne-Euroopa postijaamu kasutasid teiste seas impeeriumi kõrgemad võimukandjad, diplomaadid ja välismaalased, kel asja Vene impeeriumi pealinna, oli postimaantee tõesti oma aja kohta väga eeskujulikus korras.

Seetõttu pole midagi imestada kui Briti konsultatsioonifirma AECOM tehtud uuring näitas, et küllaldase kauba- ja reisijateveo mahu ja ELi abiga on Euroopa rööpmelaiusel Rail Baltic läbi kolme Balti riigi teostatav ja kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.

Seegi, et Briti konsultatsioonifirma AECOM soovitas uue kiirraudtee suunata Tallinnast Lääne-Euroopa suunas üle Pärnu Riiga, on ajaloos ammu selgeks tehtud. Läbimõtlemist vajaks aga see, mida suudetaks raudtee rajamisel pikas perspektiivis Eesti heaks teha ja kuidas vältida omavahelist kadedust, mis ajaloos on palju häid mõtteid tasalülitanud.

Küsimus on selles, kas Tallinnas ja Pärnus leitakse moodus raudteeprojekti kaudu luua meie riigis kaks unelmate transpordikeskust, mis maksimaalselt mugavalt ühendaksid omavahel raudtee-, bussi- ja laevaliikluse ja lennunduse.

Euroopa ühine transpordivõrk

Euroopa Komisjon võttis oktoobris 2011 vastu ettepaneku muuta Euroopa maanteede, raudteede, lennuväljade ja siseveeteede keerukas võrgustik ühendatud transpordivõrguks (TEN-T). Uue põhivõrguga tahetakse Euroopa transpordisüsteemis kõrvaldada liikluse kitsaskohad, soovitakse ajakohastada taristut ja ühtlustada piiriüleseid vedusid nii reisijatele kui ettevõtjatele kõikjal ELis.

Tänu uuele võrgule peaks paranema eri transpordiliikide vaheline ühendus ja liiklemine muutuma senisest turvalisemaks, sujuvamaks ja kiiremaks.

Eestil on ajalooline võimalus, sest Euroopa transpordivaldkonna eest vastutab Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Tema sõnutsi puuduvad praegu Euroopa ühtse võrgustiku loomiseks veel paljud olulised ühendusteed. Euroopa probleem on seitsme rööpmelaiuse kasutamine.

Euroopa Komisjon väidab, et praegu on otseühendus raudteevõrguga vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 sadamal. Kui ELi ja Balti riikide rahaga peaks rajatama Rail Baltic (Tallinn–Pärnu–Riia–Panevežys–Kaunas–Varssavi–Berliin), võimaldaks see ehk Euroopa unelmate transpordikeskuste hulka viia Tallinna ja Pärnu transpordikeskuse (kus raudtee ühendaks tõesti lennu- ja bussijaamad ja sadamadki).

Kui kord tuleb päev, kui Tallinnast kihutavad üle Pärnu Riia poole kiired rongid ja Lääne-Euroopast tulijale on esimene peatus Eestis Pärnu (südalinna) raudteejaam, pole välistatud, et Tartu ülikool arendab jõuliselt just Pärnus välja oma keskuse. Sest Tartus teatakse, et ülikooli hiilgeajad teaduses on olnud ikka siis, kui transpordiühendus nii ida kui läänega oli hea.

Rail Balticu käivitamine peaks Pärnust tegema senisest hoopis tugevama potentsiaaliga linna.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles