Kalev Vilgats: Ettearvamatu Rail Baltic

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Vilgats.
Kalev Vilgats. Foto: Urmas Luik

Mulle meeldib professor Peeter Järvelaidi visioon Pärnust kui võimalikust teisest transpordikeskusest Eestis peale Tallinna, kus kohtuvad mere-, raudtee-, õhu- ja maanteetransport. Sel nädalal astuti üks samm sellele eesmärgile lähemale.

Pidasin vargsi pöialt, et Tallinnas kohtunud kolme Balti riigi peaministrid ütleksid selgelt välja ühise otsuse: saagu Rail Baltic!

Eesti ja Leedu pooldav suhtumine oli teada, lätlased üritasid vahepeal kiilu lüüa oma Venemaa-suunalise raudteeprojektiga. See langes ära venelaste huvi puudumisel. Nüüd oli Lätiski jõutud selgusele, et Rail Baltic on nii nelja riigi, Läänemere-äärse regiooni kui tervikuna Euroopa Liidu huvides.

Kurjast oleks jätta kasutamata ajalooline võimalus Euroopaga senisest tihedamalt lõimuda. Seda enam, et ELi transpordivolinik Siim Kallas on pidanud tõenäoliseks kogu projektist kuni 85 protsendi rahastamist ELi poolt.

Kolm peaministrit omakorda lubasid Rail Balticu ellukutsumiseks asutada ühisettevõtte peakorteriga Lätis ja seadsid üsna konkreetsed ajalised raamid: Rail Baltic ellu viia ja rahastada ELi 2014–2020 finantsperspektiivist.

Neile, kes tunnevad ennast millestki ilma jäetuna Rail Balticu kulgemiskoha mõttes, võiks olla lohutuseks kokkulepe, et olemasoleval taristul taastatakse rahvusvaheline reisijatevedu hiljemalt 2016. aastaks.

Pärnu versus Tartu?

Euroopa Parlamendi Eesti infobüroo ja Pärnu Postimehe koostöös korraldatud Pärnumaa arvamusliidrite lõunal ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts selgesti välja Eesti seisukoha. Rail Baltic suundub lõunasse üle Pärnu ja kui hakkavad jälle jutud Tartust, siis seda raudteed ei tule, kuna Euroopa Komisjon poleks nõus ligi 100 kilomeetrit pikema jõnksuga.

See kõik ei seganud Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi vanemteadurit Anu Massot Eesti Päevalehes (28.10.2011) taas Pärnut ja Tartut teineteisele vastandamast. Võib-olla kannatanuks tema argumentatsioon Tartu seisukohast kriitikat, kuid teadur ei adunud, et asi pole üldse Tartus või Pärnus.

Küsimus on Eestis, Baltimaade ruumis ja Euroopas. Rail Baltic pole kohalik asi. Kas aga peaks olema?

Müncheni tehnikaülikooli magistrant Hannes Luts leidis Postimehes (25.10.2011), et Rail Baltic peaks arvestama kohalike huvidega. Teisisõnu: mõistlikum oleks käsile võtta Rail Balticu teine etapp, mis näeb ette praeguse, üle Tartu kulgeva koridori rekonstrueerimist kiiruseni 160 kilomeetrit tunnis. Siinkohal tasuks uuesti üle lugeda Balti peaministrite ühislubadus: olemasoleval taristul taastatakse rahvusvaheline reisijatevedu 2016. aastaks. Seega peaks kohalik huvi olema arvestatud.

Miks ettearvamatu?

Kui Rail Balticule on kõikjal süttinud roheline tuli, milleks kõhklused? Paraku peaks projekti vaagima sellestki küljest, et raudtee valmimisel ei oleks tegemist kahjumliku taristuga, millele keegi peale maksta ei taha.

Briti konsultatsioonifirma AECOM on Rail Balticu kõige kriitilisemaks kohaks lugenud kaubavooge. Kui neid ei suudeta raudteele tuua, siis sõitjatevedu üksi ei päästa. Mikk Salu tõdes Postimehes (5.11.2011), et Rail Balticule tuleb peale maksta. Ainult kui palju ja kes maksab?

Toetudes tasuvusarvutustele, on Rail Baltic väga kallis ja riskantne projekt ning Salu arvates peaksime endalt küsima, kas seda raudteed on ikka vaja ja kas oleme valmis seda kinni maksma.

Endine minister ja AS Eesti Raudtee arendusdirektor Raivo Vare tuletas Postimehes (7.11. 2011) meelde AECOMi-eelset, Taani konsultatsioonifirmalt COWI tellitud uuringut 2006. aastast. See ütles selgelt, et ilma kaubaveo märkimisväärsete koguste lisamiseta reisijavoogudele pole võimalik Rail Balticu tasuvust tagada. AECOMi analüüs on seda vaid kinnitanud.

Rail Baltic ja Pärnu

Tahaks lõpetada optimistlikumalt. Pärnule muudab Rail Balticu projekti seksikamaks üks oluline nüanss: kiirraudteega jõuaks Pärnust Tallinna 49 minutiga. Sõltuvalt raudteejaama asukohast ning küllaldasest ja sujuvast ühistranspordist jaama ja linna vahel muutub ligitõmbavaks töölkäimine Tallinnas ja elamine Pärnus.

Nii lühike sõiduaeg peaks andma suvel Tallinna tulevatele turistidele põhjust teha päevane kõrvalepõige Pärnusse.

Kaubavedudele aitaks kaasa mõne suurprojekti õnnestumine Pärnumaal. Olgu see või Audru valda plaanitud kohafarm, millel oleks märkimisväärne vajadus transpordi järele. Ent see on juba isejutt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles