Lasterohkus paisutab Paikuse põhikooli

Et õpetajatele ja õpilastele on parem, kui klassis on pigem vähem kui rohkem lapsi, tuli koolil minna kolme paralleelklassi teed.

Haridus- ja teadusministeerium on määranud klasside piirnormiks 24 last, ent kool võib omavalitsuse loal võtta ühte klassi 26 õpilast. Paikuse põhikool, mis alles nelja aasta eest jõudis kõigis klassides kahe paralleelini, on säärast luba vallalt taotlenud.

Kas järgmistel aastatel samuti kolm esimest klassi tuleb, ei julge direktor ennustada. Möönab vaid, et hästi ei tahaks, aga mõnel aastal pääsu ilmselt pole.

Praegustes oludes mahutaks majja üks-kaks lisaklassi ära, aga kui algklassides on igal aastakäigul kolm paralleeli, kisub olemine kitsaks, et mitte öelda võimatuks. Seda enam, et mõne aja pärast liiguvad need klassikomplektid põhikooliossa ja see tähendab omakorda uusi aineõpetajaid, kelle leidmine on omaette kunst. Klassiõpetajate puhul jagub valikut, aineõpetajate puhul pole aga tihtilugu kandidaategi, teab direktor.

Paikuse kui Pärnumaa Viimsi

Võrreldes Eesti ühe suurima, Viimsi kooliga, kus tunamullu avati seitse ja tänavu üheksa esimest klassi, hingab Külaots kergendatult, et nii hull olukord õnneks Paikusel ei ole.

“Seitset klassi ei tule, aga meil on mure juba seegi, kui tuleb kolm esimest klassi avada,” nendib Külaots ja lisab, et kahe aasta eest valminud algklasside maja juurdeehituse puhul arvestati kahe, mitte kolme paralleeliga.

Enamat ei osatud prognoosida, sest mitu aastat püsis kool stabiilse õpilaste arvuga vahemikus 405-410. Praegu on koguarv 411 õpilast, aga seda tänu sellele, et vanemates klassides on vähem lapsi. Kui järgmisel aastal tuleb jälle kolm esimest klassi, hakkab õpilaste üldarv kasvama.

Viimase seitsme aasta jooksul valda sündinud laste arv on teada ja murranguliselt suurt hüpet see arv koolile ei ennusta, mõningast kasvu aga kindlasti.

Näiteks läheb järgmisel, 2012. aasta sügisel Paikusel koolil 56, aga 2017. juba ühe klassi jagu enam ehk 73 last. Tegelikult võib ühes vanusesegmendis lapsi olla vallas rohkemgi, sest kõikide Paikuse laste sünd pole mitte vallavalitsuses, vaid maavalitsuse perekonnaseisuosakonnas registreeritud ning neile lisanduvad valda hiljem kolinud perede lapsed.

Paikuse viimaste aastate iive on linna lähiareaalile iseloomulikult positiivne. 2004. aastal elas siin 3420 inimest, viimaste andmete järgi aga 3943 hinge. Ainus erand tõusureas oli 2010. aasta, kui elanike koguarv vähenes kümne inimese võrra.

Samas oli möödunud aasta seitsme aasta võrdluses vallale lasterohkeim, sest 2010 registreeriti Paikusele 73 värsket ilmakodanikku, mis on kahekümne lapse võrra enam kui aastal 2009.

Vallavanem Kuno Erkmanni ütlust mööda lubavad tänavused sündide andmed arvata, et 2011. aasta uut rekordit ei too, kuid mullusele suurt alla ei jää. Erkmann ennustab sedagi, et 2012-2013 pöördub Paikuse sünnikõver kindlalt langusele ja koolil on kolme paralleeliga mõneks ajaks lagi käes. Nelja esimese klassini ei jõuta niipea, kui üldse.

Oodatakse Euroopa raha

Muret on juba kolme paralleeligagi.

“Näiteks võimlasse peaks kehalise tundi korraga viis klassitäit lapsi mahtuma, aga endisesse laohoonesse, mis võimlaks ümber ehitatud, mahuvad korraga kahe klassi lapsed. Maadlussaali veel üks klassitäis. Neljandat ja viiendat pole kuhugi panna,” selgitab Erkmann.

Ruumikitsikuse lahenduseks on valla südamikku kavandatud spordi- ja tervisekeskus, mille ehituseks oodatakse toetusraha kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste (KOIT) kavast.

Vald taotles riigilt Euroopa regionaalarengu fondist kohaliku avaliku teenuse arendamise meetme raames keskuse ehitamiseks 24 miljonit krooni ja jäi mullu esimesena Pärnu maakonna mitme raha saanud objekti järel joone alla.

Vanast võimlast saaks kava järgi aula, mida koolil praegu pole. Aula juurde tuleksid tegevusruumid, mis omakorda vabastaks osa klassiruume koolimajast. Seega – üks ehitus, aga mitu kärbest korraga.

KOIT-kavast saaks vald jah-sõna korral 60 protsenti toetust, ülejäänud raha tuleks vallalt. Kahe aastaga on aga ehitushinnad nii palju kallinenud, et vajaminevast 40 miljonist kroonist on saanud 51 miljonit. Ka selle summaga väljatuleku seab Erkmann kahtluse alla, kuid ütleb, et vald on valmis osa materjale odavamate vastu vahetama, kui vaid saaks ehitusplaanidega edasi liikuda.

Lootust, nagu selgub, on.

“Kaks nädalat tagasi regionaalministriga rääkides selgus, et järgmisel aastal jaotatakse nendele objektidele mõeldud summad, mis pole teoks saanud, ümber ja siis on meil võimalik toetuse saajate real tõusta ning 2013 ruumipuudus lahendada. Loodan, et see tagab kuni viie aasta perspektiivis selle, et kõik uued klassid ära mahuvad,” arvab Erkmann.

Sindi lapsed Paikusel

Leevendust toob seegi, kui valmib Seljametsa lasteaia-algkooli juurdeehitus, mille projekteerimine praegu käib. Juurdeehituse valmimise järel saaks sealsetesse algklassidesse enam lapsi vastu võtta.

Kui Euroopa rahasüsti lähiaastatel ei saa, ei jää vallal muud võimalust kui näidata teistest omavalitsustest Paikusele kooli tahtjatele ust. Kool on aga väljaspool valla piire populaarne, eeskätt Sindi elanike seas, sest naaberomavalitsusest Paikusele käijatest moodustavad enamiku just Sindi lapsed.

Näiteks Sindi-Paikuse piiril asuva Linnuriigi elanikud, kelle igapäevane liikumissuund on enamasti Pärnu poole, eelistavad oma lapsi panna kooli Paikusele.

Külaots rõhutab, et ehkki surve Sindi poolt on olemas ja kool on ka Sindi lapsi vastu võtnud, pole Paikusel kohustust seda teha.

Pärnust Paikusele kooli tulijaid on vähe. Kel laps juba linnakoolis, ei hakka elukohta vahetades last teise kooli panema.

Valla andmeil õpib Paikuse põhikoolis sel õppeaastal 70 last, kes pole siia valda sisse kirjutatud ja on elanikeregistri järgi pärit tervelt 13 omavalitsusest. Siiski, paljud neist “muulastest” elavad tegelikult Paikusel ega ole oma andmeid registris uuendanud.