Papsaare peatuse ootekojas varjavad end tuule eest vana naine ja mees. Nad ei tunne teineteist, aga mõlemad ootavad. Bussi. Saabubki number 54. Härrasmees lubab daamil esimesena siseneda ja astub siis ise järele – vaevalt jõuab ta bussi esimesele astmele tõusta, kui sohver ta välja kamandab. Haisu pärast.
Allaheitlikult pöörabki vanake ümber ja astub välja. “Ütlemata kahju oli seda vanahärrat bussiaknast vaadata,” märkis toimunut pealt näinud ja toimetusele juhtunu kirjelduse saatnud inimene.
Erinevalt noorest naisbussijuhist ei olevat tema, ehkki istus lähedal uksele, millest mees sisenes, tundnud parasiidina bussist tõrjutud mehe juures mingit haisu. “Härra oli väga kenasti riides ega olnud tal ka alkoholilõhna juures,” kinnitas ta. Sama meelt olnud vana mehe ees bussi sisenenud proua. Ent nende arvamus bussijuhti ei kõigutanud. Nii ei jäänudki vanal mehel üle muud kui eemalduvale bussile nukralt järele vaadata.
Kellele tehakse liiga?
Liini number 54 teenindava Mulgi Reisid ASi Pärnu regiooni juhataja Margus Maiste teada on toimetusele saadetud kirja peategelane pidev bussiliini kasutaja. Kuupiletiga varustatult sõitvat ta 2-3 korda päevas(!) Papsaarest Vana-Pärnusse, et sealt puskarit soetada.
“Kahjuks ei ole bussijuhid ainsad, kes teda haisva (uriinist läbiimbunud riietes) ja räpasena bussi ei soovi, vaid kaassõitjad on pidevalt palunud tal bussist lahkuda,” ei pruukinud toimetuse poole pöördunud sõitja Maiste arvates veel lihtsalt tunda lõhna, mis pärast vanuri bussi sisenemist seal levima oleks hakanud.
Maiste möönab, et inimlikust seisukohast võib tõesti tekkida küsimus, miks diskrimineeritakse vanurit, kes ei suuda enda eest enam kõrge vanuse või mõne tõsise haiguse tõttu hoolitseda.
“Kui teema piirduks ainult lõhnaga, oleks see ehk veel talutav, kuid istudes nendes lootusetult määrdunud riietes bussiistmel, kuhu järgmisel reisil võib pahaaimamatult istuda näiteks algklasside õpilane, rase naine, teatrikülastusele sõitev proua või ärikohtumisele tõttav ülikonnas härrasmees, võime kindlad olla, et nende riietus ei jää sellest puutumata, rääkimata piinlikust olukorrast, mida võib hiljem tekitada juhuslik istumine täisurineeritud ja määritud bussiistmel,” jutustas Maiste, kelle sõnul ei või iial teada, millist haigusalget võib too vanahärra endaga kaasas kanda ja uriini või süljega bussi väljutada.
Seda kõike arvesse võttes tuleks Maiste ütlust mööda hoopis küsida, kelle suhtes käitutakse haisukotte bussi lubades ebaõiglaselt.
Kas mitte nende kümnete ühissõiduki kasutajate suhtes, kes on pidanud kannatama hingematvat lehka ja istuma täisurineeritud bussiistmel?
Igal juhul on Maiste arvates tegemist sotsiaalse probleemi, mitte ühe bussiettevõtte põikpäisusega.
Kaka näos ja põrandal
Pärnus kümmekond aastat bussipileteid kontrollinud Inge Laine puutub nimetatud sotsiaalse probleemiga pea iga päev kokku. Mida aeg edasi, seda hullemaks tema jutu järgi olukord ja hais lähevad.
Ühe eredaima näitena on tal meeles juhtum liinilt nr 40. Vaevalt said kontrolörid bussi, kui juba tuli kaebus, et bussi tagaosas haiseb üks mees nii jubedalt, et seal ei saa enam olla.
“Istub mugavalt ja tunneb end väga hästi,” kirjeldas asja uurima läinud Laine. Pärast paari resoluutset sõna võttis mees lõpuks jalad alla ja marssis keskmise ukse juurde. “Ja siis püksisäärest kukkus muudkui järjest iga natukese aja tagant üks julgakene,” ei lähe võigas vaatepilt Lainel meelest.
Sellega lugu ei piirdunud. Mõni tund hiljem kohtas kontrolöride brigaad sama tegelast jälle bussis. Pükse ta mõistagi vahetanud polnud, need nägid välja ja haisesid veel võikamalt kui varem.
Kirjeldatu pole ainus ekskrement-ekstremist, kellega Lainel on tulnud töö tõttu kokku puutuda. Korra tulnud Nooruse maja juures kohe nende järel bussi järjekordne võikalt lehanud isend.
“Ta oli ennast üleni täis lasknud, siis käega oma nägu süganud, nii et habe oli sitta täis ja haises – see oli rõve,” ei jää Laine kirjeldatud kohtumine sõna otseses mõttes sitapeaga grammi võrragi alla mõnele moodsa kunsti happening’ile.
Laine on näinud, kuidas Raba peatuses haaras üks eluheidik prügikastist kanakoiva, marssis sellega bussi, räntsatas peene kübaraga daami kõrvale istuma ja lasi piduroal hea maitsta. “No see haises siis nii rõvedalt, et enam hirmsamalt üks asi haiseda ei saa – väiksed ussikesed olid ka peal,” võib Laine ühe võika loo teise järel pajatada.
Näiteks liinil 19 tavatseb tema teada sõita paar tõsiste hügieeniprobleemidega vanaprouat. “Nad on ennast täis pissinud ja haisevad, mädanevad jalad on kilekotti seotud,” tõi ta veel ühe näite rõvesõitjatest, kellega nii temal kui teistel kahjuks liigagi tihti kokku puutuda tuleb.
Hügieen on enda teha
Laine märgib, et ühelt poolt on tal eluheidikutest hale. Ent teisalt peab ta hea seisma nende inimeste eest, kes ostavad bussipileti ja eeldavad, et saavad sõita keskkonnas, kus lehk ei aja iiveldama ja pole ohtu riideid väljaheidetega määrida.
Pealegi on hügieen siiski mingilgi määral inimese enda teha. “Suvisel ajal mine või jõe äärde ja pese end seal, talvel hõõru lumega – natuke ikka saab puhtamaks ennast,” pakkus Laine välja. Pealegi on linnas humanitaarkauplusi, kus küll kasutatud, ent puhtaid riideid lausa tasuta jagatakse.
Ent kui eluheidikul on nii endast kui ümbritsevast sügavalt ükskõik, siis nii kurb kui see ka ei ole, pole tema koht bussis, inimeste kõrval. “Kui inimene ise ennast aidata ei taha, ei ole midagi teha: ega nad ole ju sündinud sedasi, vaid liiga lihtsalt alla andnud,” nentis Laine.
Eeskiri
Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri
Sõitjal on keelatud:
1) sõita ühissõidukis määrdunud riietes, suitsetada või häirida kaassõitjaid;
2) avada või sulgeda aknaid ja luuke ilma ühissõidukijuhi loata;
3) takistada uste avanemist ja sulgumist, piirata ühissõidukijuhi vaatevälja;
4) häirida ühissõidukijuhti ning takistada kontrolli õigusega ametiisiku tööd;
5) lõhkuda, risustada ja määrida ühissõidukit ja selle sisustust;
6) seada ohtu kaassõitjaid, viibida sõidukis rulluiskudel, rulal vms;
7) eirata teisi käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid;
8) sõita ühissõidukis joobeseisundis, kui sellega kaasneb ühissõidukijuhti või kaassõitjaid häiriv käitumine.
Andmed: Riigi Teataja