Vesijooks pakub huvitavat vaheldust ujumisele

Vesijooks kujutab endast basseinis käte ja jalgade abil edasiliikumist, ent jalad samal ajal basseini põhja ei puuduta. Vesijooksu abivahend on vöö, mis hoiab veesolijat pinnal püstiasendis, ilma et selleks tuleks teha liigseid liigutusi.

Oluline roll on tehnikal

Väidetavalt arendab vesijooks aeroobset töövõimet, suurendab lihasjõudu ja vähendab lihaspingeid. Samuti parandab treening südame-veresoonkonna tööd ja kiirendab ainevahetust. Vesijooks on jõukohane nii eakatele kui lastele, sportlastele ja tervisesportlastele. Eriti hästi sobib vesijooks aga ülekaalulistele, liigesvalude käes kannatajatele ja taastusraviks.

Kuigi Soome meeste seas olevat vesijooks üsna populaarne, sattusin mina järjekordselt samasse basseini eri vanuses 17 naisega. Enamik neist olid minust tunduvalt vanemad.

Treener Ewe Alliksoo sõnade kohaselt ei ole vesijooks mingi nali ja väidetavalt põletavat see rohkem kaloreid kui muud rühmatreeningud, kus ma olen siiani osalenud.

Alliksoo teatel selgunud Soome Jyväskylä ülikoolis tehtud uuringust, et vesijooksu trenn võib põletada üle 800 kilokalori, sõltuvalt jooksutempost, kehamassist ja veetemperatuurist.

Pool tundi jooksu vees võrduvat kahe tunni sama intensiivsusega jooksuga kuival maal. Pealtnäha tundub vesijooks väga lihtne. Trennilised liiguvad muusika saatel ringiratast basseinis, kasutades edasiliikumiseks käte-jalgade abi. Ja väga oluline on keha asend: see peab olema püsti, kergelt ette kallutatud, pilk suunatud enda ette.

Vesijooksu liigutused meenutavad murdmaajooksu omi. Jalg tõuseb ette üles ja sirutatakse iga löögiga taha. 90kraadise nurga all kõverdatud käed liiguvad külgedel rütmiliste liigutustega. Sõrmed tuleb koos hoida ja tõmmata kätega vett tahapoole. Liigutakse rütmis vastaskäsi-vastasjalg.

Esimestel kordadel osutus vees edasiminek üpris vaevaliseks ettevõtmiseks. Püüdsin mis püüdsin, aga ei liikunud ma vees eriti edasi ega tagasi ja minust märksa vanemad naised läksid mööda nagu postist. Hetkeks tundsin end nagu pensionär terviserajal.

Alliksoo sõnade kohaselt kulub vees liikuma õppimiseks kuni viis trenni, seega ma nii lootusetu ehk ei olnudki.

Kõik lihased saavad vatti

Vesijooksutrenn on muude trennidega võrreldes üsna lühike ja kestab 45–50 minutit. Treening on jagatud osadeks: kümme minutit soojendust, siis 30–35 minutit põhiosa ja lõpuks mõni minut venitusi.

Põhitreening on jaotatud tsükliteks, mille käigus tuleb teha vees nii kiirjooksu kui liikuda edasi endale sobivas tempos.

Lisaks võib vesijooksus kasutada veetakistuse suurendamiseks kindaid ja jalaliblikaid või teha basseini madalamas osas lisaharjutusi nagu põlvetõstejooks, suusatamise matkimine vms. Lisanduvad kõhulihaste harjutused.

Alliksoo sõnade järgi on lubatud kõik vees kasutatavad abivahendid ja nii on vesijooksu treeningu harjutuste arv peaaegu piiramatu. Tänu sellele on kõik trennid omanäolised, sest üldjuhul treener sama kava kaks korda järjest ei tee.

Soomes avaldatud raamatust “Vesijooksja käsikiri” selgub, et vesijooksu kasutatakse nii osana füsioteraapiast kui jooksjate sportliku vormi tõstmiseks.

Et vesijooksja hõljub tänu erilisele vööle basseinis, elimineeritakse sellega raskusjõud ja surve sportija liigestele on peaaegu olematu.

Vesijooksu on aktiivselt harrastatud 1980. aastatest.

Vesijooks ja jooks

Vesijooks

1. Ülakeha lihased töötavad suurema aktiivsusega kui kuival maal.

2. Põlve kõverdatakse ettetoomisel enam.

3. Puusaliigese liikuvus väheneb kiiruse lisandudes.

Jooks kuival maal

1. Alakeha lihased töötavad suurema aktiivsusega kui vesijooksus.

2. Liigutused on kiiremad kui vesijooksus.

3. Puusaliigese liikuvus suureneb kiiruse lisandudes.

Andmed: TervisPluss