Kuigi Pärnu linnavolikokku kuuluvad Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed ei toetanud hääletamata jätmisega linna osalemist Sihtasutuse Endla Teater loomises, otsustas volikogu enamus vastupidi ja õigesti tegi. Leidub nii objektiivseid põhjusi kui kartusi, mis sihtasutuse loomisega kaasneda võivad. Pärnu Postimees leiab, et kui riik kultuuriministeeriumi kaudu, Pärnu linn ja Paikuse vald ühiselt sihtasutuse loovad, on sellest rohkem kasu kui kahju.
Kärpekirves on laastanud kõiki eluvaldkondi ja riigieelarvest elavad asutused on pidanud tublisti oma kulusid piirama. Paraku puudutavad need kärped eelkõige inimeste töötasu, sest kõik kõrvalkulud on jõudsalt suurenenud. Riigieelarvest eraldatud summad Endla teatrile on jäänud 2009. aasta alguses kärbitud tasemele. Igapäevased kulutused söögile, elektrile ja kõigele muule on seevastu tublisti tõusnud, mistap teater, milleta me Pärnut ju hästi ette kujutada ei tahaks, on jõudnud kriitilise piirini ja majandamise vormi tuleb muuta.
Sihtasutus võib osutuda Endlale päästerõngaks näiteks selles mõttes, et uues vormis laieneb teatrile õigus oma vara välja rentida ja sellega tulusid suurendada. Kartus, et nüüd tuleb linna rahakotist hakata Endlat toetama, samal ajal kui krabisevat endalgi ei jagu, isegi kui raamatupidamine ja linnapea Toomas Kivimägi teisiti kipuvad arvama, võib varmalt tekkida. Pärnu Postimees usub senist kogemust, mille järgi riigi tugi pole sihtasutuseks muutunud teatritele, mida Eestis tegutseb päris mitu, seni vähenenud, kui kõigile kohuseks tehtud kokkuhoid arvestamata jätta.
Pärnu Endlasse ei tohi niisama, igaks juhuks suhtuda kui puugisse, kelle eesmärk on otsida, kelle verd saaks imeda. Endla eesmärk on kultuuri teha ja hoida ja selle tegevuse toetamine kuulub nii Pärnu linna kui maakonna aukohuse hulka. Mida tulevik toob, ei tea me keegi, aga Endla tuleviku teeb sihtasutuse loomine pilvitumaks.