Audru muuseumi juhataja Helgi Roots mäletab selgesti aastatetaguseid sündmusi, mis lõpuks vallale oma muuseumi asutamisega päädisid.
Audru muuseum tähistab 15 tegevusaastat
24. november 2011, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algas kõik sellest, et Roots on pidanud üle 40 aasta Audrus õpetajaametit, mille algaastatel tuli tal kodudes vanematel külaski käia. Mida enam koondus elu valla suurematesse külakeskustesse, seda rohkem torkasid talle silma ääremaadel tühjaks jäänud talud. Seal on nii palju sellist kraami, mis ei mahu enam uutesse korteritesse ja jääb kusagile mädanema, mõtiskles ta toona.
“Siis tekkiski 1994. aastal niisugune mõte, et kui püüaks neid kusagile koguda. Nii kui mõte tekkis, kuulutasime kohalikus ajalehes ja kaupluste juures ja rahvas lõi niimoodi kaasa, et hakkas kohe museaale tooma, kuigi meil polnud veel ruume,” meenutas Roots.
“Siis juba vallavalitsus vaatas ka, et asi on tõsine, ja võimaldas meile nüüdses kultuurikeskuses, vanas viinaköögis mõne ruumi,” jutustas Roots.
Audru rahvas on juhataja sõnutsi väga tubli olnud, nüüdseks on kogunenud üle 5000 museaali ja seda ilma rahata.
Et tööd jagub, on Rootsil olnud muuseumis abiks õpetaja Tiiu Jalakas. Mitme kolimise järel on muuseum jõudnud uhkesse Audru vanasse suvemõisa ja suurtele põllutööriistadele on vald andnud suure vana viinakeldri. Nõnda on Audru muuseumil isegi rehepeksumasin.
Muuseum paisub praegugi, sest rahvas toob ühte-teist juurde. Roots tõdes, et pole saanud ise küla peal kogumas käia, kuna pole tarvidust tekkinud, ent see oleks järgmine eesmärk.
Tunglemist muuseumiukse ees muidugi ei ole, kuid tänuväärt koht on see õpilastele näitlikeks ajaloo- ja loodusõpetuse tundideks, kus ollakse ehedate mälestuste keskel.
Väliskülalisi on muuseumil olnud Ameerika ja Hispaaniani välja ja side on olnud Pärnu raviasutustega. Nii on Roots kogu täiendamise ja korrashoiu kõrval teinud kohapeal giiditööd. On ju Audrus säilinud 28 mõisahoonet, mida tutvustada.
“See on ikka väga suur varandus ja enamik neist on kasutuses, oleme teinud ekskursiooni isegi oma inimestele,” rääkis muuseumijuhataja.
Muuseumil on tavaks näitusi korraldada ja kuus korra teha kohtumisi huvitavate inimestega vestlusringis, nagu näiteks geoloogide Valter Peterselli ja Rein Einasto ehk Paevanaga, kellega kohtumisele tassinud rahvas innukalt kive kokku.
Neljapäevasele juubeli tähistamisele Audru valla saalis on Roots kutsunud rääkima valla oma pärandkultuuri kuraatori Madis Kuninga ja meeleolu looma näitleja Feliks Kargi.
“Kuna pärandkultuur on populaarne päevaküsimus, mõtlesime, et ega inimestel kuigi palju sellest aimu ole,” põhjendas Roots.
Kark on samuti valla ja muuseumiga seotud, sest ta elab Audrus ja käis suvel Piccolo koosseisus Rootsi juhendatavate tantsijatega Austrias folkloorifestivalil kaasas.