Internet on mugav ostude sooritamise, eriti sooduspakkumiste ja teise ringi asjade jahtimise koht. Samal ajal on seal pettasaamisel keeruline oma õigust nõuda.
Veebipoed annavad tarbijakaitsjatele tööd
25. november 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimasel ajal saadab menu sooduspakkumiste portaale, mis kauplevad teenuseid ja asju poole hinnaga pakkuvate vautšeritega. Paraku annavad need portaalid rohkelt tööd tarbijakaitsjatele.
Põhiprobleemid vautšerite müügil on seotud keeruliste tingimustega. “Sageli ei loe inimesed enne sooduskupongi ostmist tingimusi korralikult läbi, mistõttu ei märgata, et teatud kuupäevaks on vaja ennast teenusepakkuja juures registreerida või et vautšer ei laiene kõikide toodete ega teenuste suhtes,” selgitas tarbijakaitseameti pressiesindaja Kadri Kauksi.
Samuti on tarbijakaitsjateni jõudnud kaebusi inimestelt, kes on ostnud vautšeri, kuid ei saa seda kasutada, sest selle müünud ettevõte ei tegutse üldse või pole tarbijal võimalik aja broneerimiseks ühendust saada.
“Viimasel ajal on eriti sagenenud probleemid väikeste autopesulatega, mis teevad palju kampaaniaid ega ole lõpuks võimelised kõiki kliente teenindama. Samalaadsed juhtumid on sagenenud toitlustusasutustega,” rääkis Kauksi.
Kuna eraisikutelt ostmine on väga levinud, küsitakse tihti tarbijakaitsjatelt abi, kui erakätest tellitud kaup pole kohale jõudnud või ei vasta kuulutuses lubatule.
“Eraisikuga tehinguid tehes peab arvestama kõrgema riskitaseme ja sellega, et probleemide korral tarbijakaitseamet neid aidata ei saa,” hoiatas Kauksi.
Eraviisilistesse ostu-müügitehingutesse seadused ei sekku ja nii tuleb arvestada, et eraisikult ostes ei kehti kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, samuti ei saa tarbijakaitseamet sekkuda, kui ilmneb probleem tootega või selle kättesaamisel. Kui kaks eraisikut ei jõua omavahel kokkuleppele, saab aidata vaid kohus.
Mõnikord on keeruline mõista, kas veebipoe taga on juriidiline või hoopis eraisik, ometi oleks oma turvalisust silmas pidades tähtis see enne ostu sooritamist selgeks teha. Selleks tasub vaadata, kes on arve saaja: kas firma või eraisik.
“Kui müüja on eraisik, kuid e-kauplus näeb välja, nagu oleks taga juriidiline isik, võib olla tegemist maksupettustega,” selgitas Kauksi. Kui keegi leiab internetikaupluse, kus toodet tellides tuleb tasuda kauba eest eraisiku kontole, tuleks sellest teavitada maksu- ja tolliametit meilil vihje@emta.ee.
Veebipoest ostmisel on viimasel ajal on olnud probleeme Hiinast ja USAst tellitud tehnikaseadmetega. Kuna neil puudub kohustuslik CE-märgis, saadab toll esemed tagasi. Tarbija jääb ilma tellitud tootest ja üsna lootusetu on saada tagasi juba tasutud raha.
Kui tekib probleem mõne piiriülese veebikauplusega, võib pöörduda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse poole (www.consumer.ee), mis lahendab kaebusi, mis puudutavad ELi riikides tegutsevaid ettevõtteid. See tähendab, et näiteks Hiinast ja USAst tellitud toodetega tekkinud tõrgete korral tarbijakaitseamet ega ELi tarbija nõustamiskeskus sekkuda ei saa.
Turvaline ostlemine
* Veenduge, et veebipood on registreeritud majandustegevuse registris mtr.mkm.ee.
* Samuti tuleks kontrollida äriregistris https://ariregister.rik.ee/lihtparing.py, kas müüja on juriidiline isik. Kui registreering puudub, on tegemist eraisikuga, kellelt tellides petta saamisel tarbijakaitseamet aidata ei saa.
* Samuti on tarbijakaitse jõuetu Euroopa Liidu väliste riikide veebipoodide suhtes.
* Eestis on loodud veebipoode ühendav e-kaubanduse liit, kuhu praegu kuulub 60 veebikauplust. Liidu kodulehel on liikmespoodide nimekiri, samuti need, kes liidust välja arvatud.
Allikas: tarbijakaitseamet