Kutsiku talu aia tagant voorivad lakkamatult mööda autod, suund Pärnu või Viljandi peale. Üle suure tee kõrgub nagu mälestus läinud õitseaegadele võlvkelder, aga kunagi seal kõrval asunud Voltveti mõisale kuulunud kõrtsist pole jälgegi.
Kutsiku talu õue kaunistab aiahaldjas
27. november 2011, 09:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsavahile 1924. aastal ehitatud talumaja on väljast ja seest tänapäevastatud ning selle peremees Avo Tursk arendab kaasa Kairega siin maaettevõtlust, perefirma OÜ Vasperg põhitegevus on metsamajandus ja -varumine.
“Metsandus on ala, mida olen õppinud, ja kümme aastat oleme siin lõhutud küttepuudega tegelnud,” mainib Avo, kes eraettevõtlusesse taassukeldumise eel teenis leiba Saarde valla päeva-, spordi- ja kultuurikeskuse juhatajana.
“Pidasime siin enne tšintsiljasid, et on nunnud, aga meist ei olnud nende nahastajat, lõpuks jõudsid meie loomakesed lemmikloomapoodidesse,” räägib Kaire.
Tursa pere tegutseb Kaire vanaema majas ja perenaine mäletab oma lapsepõlvest, kuidas kõrtsitagusel põllumaal oli põnev münte otsida, sest kõrtsiaias pudenes ju ikka mõni raha taskust mööda ja pakkus aastakümneid hiljem leidmise õhinat.
Perenaise aiandushuvi hakkab Kutsiku õuel silma, igihaljad madalad okaspuud ja -põõsad mõjuvad nagu rohelistes toonides vaip, külmakartlikud põõsad on kuuseokstega kaetud ja üle kõige vaatab majaakende poole aiahaldjas.
“Siin värava juures kasvas saar, kahju oli seda vana puud maha võtta, jätsime tüve püsti ja kujur Valdur Luhajärv vormiski sellest meie aiahaldja,” seletab Avo.