See, et viimasel ajal on järjest sagedamini hakatud kirjutama ja sõna võtma pensioni teemal, on hea. Parem hilinenud arutelu kui ei mingit diskussiooni.
Juhtkiri: Sihipärane ebavõrdsus
2. detsember 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne Postimees hindas põhjalikult 2040. aastal pensionile jäävate inimeste väljavaateid. Ühiskonnal on põhjust muret tunda.
Kuigi inimeste ootustes tulevaste pensionide suuruse suhtes pole roosamannat, on ebavõrdsuse teke meie pensionisüsteemi sihipärane tulemus.
Eesti riik suhtub oma inimestesse erakordselt hoolimatult. Nii võib tulevikus ähvardada vaesus neid inimesi, kes on töötanud väikesepalgalistel ametikohtadel.
Nad saavad vanuigi karistada selle eest, et jäid Eestisse, tegid selle riigi majandusliku õitsengu hüvanguks tööd, ei läinud Soome või Norrasse ja maksid makse. Peale selle soetasid järelkasvu, et maa inimestest päris lagedaks ei jääks.
Praeguse keskmise palga saaja pension tulevikus on suhteliselt niisama suur kui nüüdsetel pensionäridel. Seega, elu peost suhu. Ent kui palju on Pärnus neid inimesi, kelle sissetulek on keskmisest väiksem.
Elualad, mille poolest on tuntud Pärnu – taastusravi, spaaturism, kaubandusketid, hotellindus – ei taga väärikat vanaduspõlve. Kuid needki töökohad vajavad täitmist ja suurt palka ei hakata seal maksma kunagi.
Olukorra muutmiseks tuleb survestada riiki, et need, kelle teha on otsused, hakkaksid riigimehelikult mõtlema ja pensionisüsteemi muutma. Riigiisad ja -emad peaksid ometi aru saama, et mida rohkem vaeseid vanureid, seda suuremad on väljaminekud sotsiaaltoetusteks.