Pärnus Lepa kaubamajas asuvas Säästumarketis olid rapsiõli hinnasildid paigaldatud mitu päeva nii, et oma teada odavamat õli võtnud ostja maksis kassas arvatavast hinnast ligikaudu euro võrra enam.
Poes tuleb kaupa enne ostmist kümme korda vaadata
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
3. detsember 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline kiirustavale ja hinnasildile vaid pilgu visanud inimesele eeldatavast suurema väljamineku tinginud olukord oli põhjustatud sellest, et soodsat hinda (1.65) tõotanud Oleina rapsiõli hinnasildi taga olid sarnase nimega Olivia rapsiõli pudelid. Nende Oleinast tunduvalt kõrgem hind oli küll väljas samal riiulil asuval sildil, aga kiirustavat ostjat eksitanud hinnasedelist ligikaudu meeter maad eemal.
Siiski ei ole väide, et kauplus oli asunud ostja otsese tüssamise teele, päris korrektne: Oleina rapsiõli pudelid olid sealsamas, madalat hinda kinnitava hinnasildi lähedal. Tõsi küll, riiuli all ja kastides.
Et aga hinnasilt käis just maas kastides rapsiõli kohta, tuli ostjal endal pudelitel nimesid – Oleina ja Olivia – kõrvutades ära arvata, sest hinnasildil ei vihjanud miski, et 1.65 eurot maksvat rapsiõli tuleb ostjal võtta riiuli alt põrandal olevast kastist.
Samal ajal leiab Säästumarketistki küllaldaselt kaubast pisut eemal asuvaid hinnasilte, millele maalitud nool viitab täpselt, millise kauba hinda silt väljendab.
„Selgituseks saan öelda, et kõik ühe grupi tooted ongi alati kõrvuti. Seda selleks, et kliendil oleks neid kergem üles leida,” tõdes Rimi Eesti Food ASi kommunikatsioonispetsialist Katrin Bats. „Toote hind peaks loomulikult olema õige toote kohal või all. Kindlasti aga pole konkreetsel juhul tegemist tahtliku petmisega. Pigem segadusega, millele nüüd kaupluse personali tähelepanu juhtisime.”
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski tõdes, et kindlasti tekitavad niisugused juhtumid tarbijates segadust ja pahameelt.
„Kui tarbija avastab sellise segase olukorra, soovitame tal juhtida müüja või klienditeenindaja või kaupluse juhataja tähelepanu sellele, et nad oleksid hoolsamad oma toodete ja nende hinnasiltide väljapanemisel,” märkis Turetski. „Sageli ei ole selline olukord tingitud pahatahtlikkusest, vaid inimlikust eksimusest või tähelepanematusest.”
Riigiametnik oli seisukohal, et jutuks olukord ei anna põhjust sanktsioone rakendada, sest tõenäoliselt piisab segaduse kõrvaldamiseks vastavasisulisest märkusest.
Kauba hinna avaldamise viisid
Tarbijale kaupa pakkudes ja müües peab müügihind olema avaldatud lihtsal ja ühetähenduslikul viisil ning olema tarbijale üheselt mõistetav, kergesti märgatav ja selgesti loetav. Müügihind peab olema välja pandud kauba vahetus läheduses.
Andmed: majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded”