/nginx/o/2016/02/01/4957079t1hd965.jpg)
/nginx/o/2011/12/09/869586t1ha5fa.jpg)
Akadeemia tänava poolses tiivas asuv teatrimaja teine salajane ruum on kui peasissepääsust Vee tänava poole jääva arhiiviruumi peegelpilt. Ainus erinevus kahe toa vahel on see, et Akadeemia tänava poolse hoiuruumi trepi alla pole seina sisse seifi ehitatud.
Peale jalust tõstetud kila-kola on selle kambri huvitavam vara riiulitel rullides lebavad töö-plaanid. Kuigi tööplaane ei pea säilitama, hoiab teater neid plakatimõõtu plaane aastate kaupa alles ja täidab hoolsalt uusi.
Kui Lydia Koidula nimeline Pärnu draamateater aastate eest ümber nimetati, oli teatril uue logo ja kirjaga tööplaane tarvis. Tellitigi uued, aga eksikombel paisus plakatite tiraaž kahe tellimuse lõppu sattunud nulli võrra suuremaks. “Ja nüüd jätkub meil neid tööplaane aegade lõpuni,” naerab Smeljanski.
Töökava käib stendile, mis praegusesse majja on toodud Endla eelmisest hoonest. Smeljanski sõnade järgi peab teatripere korduvalt üle värvitud, vana lukustatava klaasuksega stendi rariteediks ega raatsi seda pensionile saata.
Tööplaane mahub stendi kaks: jooksva ja järgmise nädala oma.
“Mõtlesime, et olgu meil majas üks vana asi nagu paberil tööplaan, ja me jätkame nende täitmist. Pole veel keegi öelnud, et lõpetagu Endla see jama ära,” muigab Smeljanski.
Endla on Eestis ainuke teater, mis tööplaane käsitsi täidab. Siin on kirjas näitlejate argipäev: proovid, etendused, väljasõidud mujale teatritesse, inspitsiendi märkused.