Raeküla kooli lapsed õppisid kapsa värvi muutma

, Raeküla kooli õppealajuhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raeküla kooli ainenädala teaduspäeval näitas Tartu ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt õpilastele, kui atraktiivne võib olla matemaatika.
Raeküla kooli ainenädala teaduspäeval näitas Tartu ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt õpilastele, kui atraktiivne võib olla matemaatika. Foto: Raeküla kool

Raeküla kooli õpilastel oli eelmisel nädalal võimalus kaasa lüüa traditsioonilisel ainenädalal. Hiljutine ainenädal oli pühendatud reaal- ja loodusainetele.

Kõik ainenädala päevad olid sisustatud huvitavate ja harivate ettevõtmistega.

Esmaspäev algas geograafiaga – vaadati ja arutati filmi „Kaali saladus“.

Teisipäeval koolitas õpilasi loodushariduse spetsialist Merike Palginõmm, kes rääkis 8. ja 9. klassi õpilastele energia saamisest ja kasutusest. Ettekanne oli illustreeritud paljude slaididega ja rääkis tuulegeneraatoritest ja nende keskkonnamõjudest, päikesepaneelidega sooja vee saamisest, maaküttest ja elektriautodest, hüdroenergia kasutamisest ja muust. See teema seostub kõigi loodusainetega ning ka majandusega. Seitsmendatele klassidele rääkis Palginõmm sellest, kuidas aidata hätta sattunud looma.

Neljapäev oli teaduspäev, meie külaliseks oli Tartu ülikooli teaduskooli metoodik Raili Vilt, kes näitas, kui atraktiivne võib olla matemaatika. 5. klassi teemaks oli „Kujundid – moodustamine ja tükeldamine“,  6.ja 7. klassil „Hinnangud“, 8. klassil „Voltimine“  ja 9. klassil „Doomino“. Vildi loenguid nautisid isegi need, kes tavaliselt suhtuvad matemaatikasse vägagi jahedalt.

Reedese keemiavahetunni ajal oli uks avatud kõigile huvilistele, kes tahtsid näha demonstratsioonkatseid. Keemia võlumaailma tulid isegi seitsmendikud, kes seda ainet veel ei õpi. Kuna praegu on tundides sellised teemad, millega seoses peamiselt arvutatakse, tõi keemia õpetaja Mare Vlassov halli argipäeva värve juurde just värviliste katsetega. Kasutati peamiselt lihtsaid ja kättesaadavaid  vahendeid, millega suurt osa katseid võib huviline kasvõi kodus järele teha: punase kapsa mahl, sidrun, söögisooda, äädikas, kihiseva joogi tabletid jne.

Lillast lahusest sai kord roheline, kord punane, siis hoopis lilla vaht, paberile joonistatud värvusetu lill muutus „iseenesest“ roosaks ja lehed lillast roheliseks. Klaasis kasvasid läbipaistvas lahuses üles erivärvilised „vetikad“. Silindrites vahutasid lahused, millest mõni kustutas tuld, mõni hoopis pani selle heledamalt põlema. Sai ka näha, kuidas pärm käärides gaasi tekitab ja kindlaks tehtud, mis gaas see on ning toimus veel muudki huvitavat. Õpilased hindasid õpetaja keemiavahetundi suure aplausiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles