Oodake tormi, talv jääb taevasse

Ennustuste kohaselt algab neljapäev sajuga, mis varavalges võib maha tulla lumelörtsina, aga hiljem muutub hootisteks vihmavalinguteks. Edelatuul, mis Pärnus võib põhjustada üleujutusi, tugevneb. Tuuleiilid võivad küündida 23–27 meetrini sekundis. Õues on plusskraadid. Talvest pole märkigi.

Reedel sajuilm püsib nagu edelatuulgi, kuid torm on meist kaugenenud üle Soome Valge mere poole. Päeval valitsevad soojakraadid, kuid õhtul võib õhutemperatuur hakata langema.

Aasta viimaseks päevaks lubavad ilmaprognoosijad tuulesuuna muutusi: hommikuks lõunakaarde keeranud tuul pöördub õhtuks põhja.

Tähtsaim, mida sünoptikud meile vana-aastaõhtuks lubavad, on: Eestis sajab lund! Kuid suure tõenäosusega sulab see külmumata maapinnal varsti veeks … Nii et uusaastaööl saab katmata peaga õue minna. Aga vihmavari olgu kaasas ja kummikud jalas!

1. jaanuaril lasub Eesti kohal madalrõhuväli. Kohati sajab aasta esimesel päeval lund. Mõnel pool Eestis langeb õhutemperatuur paari-kolme pügala jagu alla nulli, aga vaevalt Pärnumaal nõnda juhtub. Siin on oodata jätkuvalt plusskraade.

Esmaspäeval tööle minnes olla ilm selginenud ja väljas paugub paari–kolme-kraadine pakane. Sadada võib vähest lund.

TÜ füüsikainstituudi teadurid pakuvad ilmaprognoosi lähikuudekski. Jaanuar tõotab tulla suhteliselt soe ja sajune. Meie kandi kohta kohta arvavad füüsikud, et siia jaanuaris püsivat lumikatet veel ei teki.

Veebruaris läheb ilm külmemaks ja püsiv lumi tuleb maha meiegi mail. Rannikumeri on selleks ajaks jäätunud, kuid avamerele jääkaas ei ulatu.

Märtsikuussegi ei ennustata suuri külmalaineid, mis vähese lumikatte tõttu viljapuud võtaksid. Prognoosijad hoopis arvavad, et märtsis sulab tänavune lumi ära. Niipaljukest kui seda kuskil oli.

Aprill tulla ennustuse kohaselt sombune ja pilves, mai aga peaks meid üle külvama päikese ja soojaga. Hüvasti, talv, tere, kevad ja suvi!

Kui ennustused paika peavad, jääb tänavune talv täiega taevasse, kevadel kukuvad kütte hinnad ning rumalad olid need, kes uueks aastaks kasuka ostsid.

Samal ajal on võimalik, et ennustatud talv kujuneb hoopis teistsuguseks.

Ilmavaatlejad kurdavadki, et tänavune sügis on olnud sedavõrd heitlik ja tsüklonid käitunud ettearvamatult nagu virmalised, nii et ilmaennustamine on seekord veel tänamatum töö kui harilikult.

Talupojaloogika ütleb samuti, et aastaaja keskmine õhutemperatuur ei saa väga erineda paljude aastate keskmistest, mistap meid võib eeloleval talvel oodata nii mõnigi külma ilma vapustus.