Toomas Kivimägi: Linnaeelarvest Esplanaadini

Volinikud mõistavad adekvaatselt Pärnu linna võimalusi, kohustusi ja vajadusi. Populismiks ruumi ei ole. Tegemist on finantsiliselt keeruka perioodi kohta hea eelarvega.

Võlgu ei ela ja taastame palku

Pärnu linn ei suurenda enam võlgu, ei ela kellegi teise või tuleviku arvelt. Kulutada saame nii palju, kui teenime. See on nii loomulik, paraku Pärnu linnas aastaid seda põhimõtet ei järgitud ja just sellest praegused suuremad mured tulnud ongi.

Viimasest tulenevalt ei saa me kulutada isegi nii palju, kui teenime. Sellest, mis teenime, viime järgmisel aastal veidi üle 2 miljoni euro panka, mille võrra vähendame linna laenukoormust. 2 miljonit eurot tundub vähe, kuid ligi 32 miljonit krooni palju – 5 protsenti linnaeelarvest.

2012. aasta eelarvega tegevuskulusid enam ei vähendata, mis tähendab, et üldjoontes rohkem koomale tõmbama ei pea. Praegusest oluliselt vähendatud kulubaasist allapoole minek ei ole üldjuhul enam võimalik ega vajalik. Ei ole kohane vähendada veelgi tänavavalgustust, ühistranspordi või heakorra mahtu jne.

Eelnev ei tähenda, et me ei otsi jätkuvalt säästlikuma majandamise võimalusi, aga see ei toimu linna allasutuste või osakondade eelarvete lihtsalt numbrilise vähendamise kaudu, vaid eeldab organisatsioonilisi ümberkorraldusi. Veelgi enam. Oleme linna allasutuste, koolide, lasteaedade ja teiste eelarvesse saanud “juurde kirjutada” elektrihinna ja mõningate õlikatlamajade baasil köetavate linna hoonete küttekulude kallinemise.

Hakkame taastama palku ja see puudutab kõige madalamapalgalisi töötajaid. Kuigi majanduse väljavaated tuleviku osas on muutunud oluliselt tumedamaks, kui need olid aasta tagasi, samal ajal on aga linnaeelarve palju kindlamatel alustel, on juba 2012. aastal plaan taastada Tammiste hooldekodu töötajate palgad, meil on plaan taastada ümberkorralduste kaudu avahoolduskeskuse töötajate palgad, meil on plaan taastada osaliselt lasteaiatöötajate palkugi.

Formaalselt teeme seda planeeritava lisaeelarvega järgmise aasta aprillis-mais, aga otsused langetame jaanuaris ja enamikul juhtudest toimub palkade taastamine tagasiulatuvalt 1. jaanuari seisuga. Teeme täpselt seda ja sellises järjekorras, nagu lubasin, ja esimesest hetkest, kui see vähegi võimalik on.

Juba meeldivalt palju räägitud positiivne tulem on laste sünnitoetuse tõus järgmisest aastast praeguselt 70 eurolt 300-le. Oluline on, et sünnitoetust makstakse lapsele, kelle mõlemad vanemad (või üksikema) omavad rahvastikuregistris elukohana märget Pärnu ja seda lapse sünniaasta 1. jaanuari kuupäeva seisuga.

Kel järgmiseks aastaks see tore plaan juba “tehtud või teoksil”, soovitan hilisemate arusaamatuste vältimiseks kontrollida üle oma elukoha kanne (internetis ID-kaardiga aadressil www.eesti.ee või tulles linnavalitsusse tuba 104, sest andmekaitse telefoni kaudu selliste isikuandmete väljastamist ei luba). Kui kirjas on midagi muud kui Pärnu, jõuab veel sel nädalal soovitavad parandused teha.

2012. aasta linnaeelarve kõige ebapopulaarsem otsus oli vaieldamatult lasteaia osalustasu tõus. Rõhutan veel kord, et kogu saadav täiendav raha läheb tagasi lastele, ennekõike uute lasteaiakohtade loomisse ja sellega seonduvate täiendavate põhitegevuse kulude, ennekõike uute töötajate palkade katmiseks. Ei mujale.

1. jaanuarist 2012 on valitsus otsustanud tõsta miinimumpalka 278 eurolt 290-le. Kuivõrd lasteaia osalustasu on protsent miinimumpalgast, on põhjust küsida, kas see otsus toob kaasa lisakulu lastevanematele. Vastus on, et Pärnus ei too!

Uuest aastast võetakse lasteaia osalustasu suuruse arvestamisel aluseks eelneval aastal kehtinud miinimumpalk. Ja teiseks, jah, alampalga tõus suurendaks mõnevõrra lasteaia osalustasu 1. jaanuarist 2013, aga vähendame 2013. aasta eelarve menetlemisega seonduvalt lasteaia osalustasu protsendimäära selle võrra, mis tagaks, et 1. jaanuarist 2013 jääks tasu täpselt samaks, mis ta on 2012. aastal.

Võlgu võetud heaolu

Tähtsaim rahapoliitiline eesmärk – linna laenukoormuse vähendamine – on kindlalt graafikus eesmärgiga viia see 2013. aasta eelarvega alla 60 protsendi. Selleks maksame järgmise aasta eelarvega tagasi veidi üle 2 miljoni euro varasemaid laene. Tegelik tagasimakse on suurem, aga see on seotud laenude refinantseerimisega, mis, muide, suurendab kunstlikult linnaeelarvet. Sellega langeb linna laenukoormus 79 protsendilt 72-le.

Laen ei ole selle võtja jaoks avalikus sektoris midagi muud kui võlgu võetud heaolu ja varem või hiljem tuleb võlg tagasi maksta. Pahatihti ei toimu see millegi muu kui sellesama heaolu arvel.

Ülimalt lihtne ja populaarne oleks sellest suurest eesmärgist – laenukoormuse vähendamisest – loobuda. Näiteks vähendame linna laenukoormust 2012. aastal 2 miljoni, 2013. aastal 4 miljoni euro võrra.

Kui vähendaksime laenude tagasimaksmise tempot kas või 1 miljoni euro võrra aastas, võiksime taastada kõikide sotsiaaltöötajate, lasteaiatöötajate ja raamatukogutöötajate palgad, süüdata kõik 7000 Pärnu linna tänavavalgustuse lampi ja viia bussiliikluse pea kõrgaegade mahuni. Seda kõike 1 miljoni euro eest.

Nii lihtne see ongi, ühe väikese aga’ga: jättes suurema pildi ja linna tuleviku kõrvale, mille tulemusena kaotaks linn järgneva kaheksa aastaga suurusjärgus 20 miljonit eurot. Ei ühepäevapoliitikale!

Oleme maandanud kõik riskid selle eesmärgi täitmiseks, välja arvatud kaks. Ühest olen rääkinud, teise jätnud targu nimetamata. Esimene risk on majanduse pöördumine langusesse. 2012. aastal oleme arvestanud kaheprotsendilise, 2013. aastal neljaprotsendilise kasvuga. Kui 2% asemel on 1 ja 4% asemel 2, saame hakkama. Teine risk on …

... Esplanaadi 10

Kõnealusel juhul on olukord mõnevõrra komplitseerunud. Pean silmas Pärnu maakohtu otsust 16. detsembrist, mis minule ja enamikule pärnakaist rõõmu ei valmista. Olen teadlikult hoidunud teravuste ütlemisest oma selle aasta viimases leheloos, ent siinkohal ei saa ...

Olen ühte meelt Pärnu Postimehe juhtkirja sõnakasutusega: “Esplanaadi 10 müügiga seotud möödalaskmised ja katsed oma valitsemise viimastel päevadel linna positsiooni veelgi halvendada on Viisitamme valitsemisaja suurim “sigadus“.”

Olukord on keerukam kui paar nädalat tagasi, ent kaugeltki mitte lootusetu. Tegemist on esimese astme ehk maakohtu otsusega, mis ei ole jõustunud.

Muuseas, ega me ei olnudki selles osas väga optimistlikud, sest kohtunik Maili Tartu lähenemine oli lihtne: märget hoone muinsuskaitsealal asumisest pole ja punkt.

Kui juba lehte lipsab kohtuniku lause, et Herderiga kokku leppimine oleks linnale kasulik, siis kas oligi teistsugust otsust loota ... Kuivõrd põhiküsimus pole mitte vaidlus selle üle, kas märge hoone asumise kohta muinsuskaitsealal oli või mitte (see on siililegi selge, et vastavat märget ei olnud), vaid selles, milline on sanktsioon. Pärnu maakohtu otsus selles osas on ilmselgelt ebaadekvaatne ega vasta rikkumise – märke muinsuskaitse alal asumise puudumise kohta – suurusele.

Äriplaani ebaõnnestumise peapõhjus ei olnud mitte vastava märke puudumine, vaid kinnisvarakrahh ja Mart Viisitamme katteta ja volitusteta antud lubaduste tõe pähe võtmine. Isegi Esplanaadi 10 mitteasumisel muinsuskaitsealal ei annaks see mingit alust eeldada ega loota sinna suurema maja ehitamist, kui seal juba on.

Nii meid esindavate advokaatide Paul Varuli ja Martin Tamme kui linnavalitsuse ühine hoiak on see, et linn ei saa leppida sellise ebaõiglusega ja suure tõenäosusega kaebame kohtuotsuse edasi. Mis tähendab, et otsus ei jõustu.

Loomulikult toob see linnale praegu kaasa täiendavaid kulusid, aga paraku suurte asjade puhul ongi suured kulud. Nii see on ja riskivaba tegevust ei ole olemas.

Ilmselt teeme avalduse politseilegi uurimaks, kelle süül sellise suure materiaalse kahju oht Pärnu linnale on tekkinud. See ilmselt küll ei taga linnale võimaliku materiaalse kahju tekkimisel selle kompenseerimist süüdlaste poolt, aga kuivõrd nii Pärnu Postimees kui avalikkus on süüdlaste väljaselgitamist nõudnud ja nii suure kahjuriski juures on see igati õigustatud ootus, esitame politseile avalduse.

Ent olukord pole linna jaoks lootusetu kõige mustema stsenaariumi korralgi. Vähimatki põhjust paanikaks pole.

Lõpp hea, kõik hea

Pärnul ei ole enam finantsprobleeme riigimaksude maksmise või hankijate arvete tasumisega. Vaid kaks aastat tagasi oli Viisitamme linnavalitsuse “pärandina” saadud tasumata arvete summa aastavahetuse seisuga 43 miljonit krooni, mis nüüdseks on klaaritud.

Pärnu linn pole jäänud ilma ühestki investeeringust: kärpekirves rippus nii Rannapargi, Vallikääru kui keskkonnahariduskeskuse raha kohal.

Vaid tänu kulude radikaalsele vähendamisele, eelarvestrateegiale ja lubaduste täitmisele oleme veennud nii EASi, kelle juures oleme väga heas kirjas, kui rahandusministeeriumi ja teisi ministeeriume suhtuma Pärnu taotlustesse positiivselt. Pankade silmis on Pärnu usaldusväärsus kordades kasvanud. Ja rääkimata suurepärasest suvest!

Oleme käitunud väärikalt ja meisse suhtutakse väärikalt. See on kõigi pärnakate ühine saavutus. Suur aitäh!