Teet Kursi juhtimisel jõudis Pärnu jäätmekäitlus tänapäeva

OÜ Paikre ehk rahvakeeli Põlendmaal asuv Pärnu prügimägi kuulub Pärnu linnale ja Paikuse vallale.

Kursi tiitli taga on mõni kuu vähem kui kümme aastat kestnud sihikindel töö Pärnu regionaalse jäätmekäitluskeskuse rajamise nimel, mis just tänavu jõudis suure tähiseni.

Keskkonnareostuslikku Pärnu Raba tänava prügimäge on hakatud nõuetekohaselt utiliseerima ja sealt pumbatakse gaasi, millest toodetakse soojust ja elektrit. Sellele eelnes prügikogumispaiga ettevalmistamine Põlendmaal. 2006. aastal see avati, samal ajal kui Pärnu vana prügimägi, pind keskkonnakaitsjate silmis, suleti.

Saksamaalt tagasi Eestisse

Tartu ülikooli juristi diplomiga Kurs on olnud kõrge lennuga mees, kes on pidanud näiteks hotelli. Seejuures mitte väikest nurgatagust võõrastemaja, vaid Tallinna hotelli pealinnas, seda Toompuiestee ja Paldiski maantee nurgal asuvat. Seejärel, haaranud kinni pakkumisest juhtida abikomissarina 2000. aasta maailmanäituse Eesti paviljoni ehitust, ülalpidamist ja likvideerimist Hannoveris, tahtis ta selle paviljoni oma sünnilinna Pärnusse tuua.

Mäletate, see liikuvate porgandite, puude ja põrandaplaatidega näitusemaja, mis üleilmset tähelepanu äratas, mille pilte trükiti arhitektuuri- ja disainiajakirjades ning mida külastas mitu presidenti, kantsler ja tosinajagu välis- ja kultuuriministreid.

“Idee see paviljon Pärnusse tuua pärines Toomas Kivimägilt,” meenutas Kurs. “Aga kahjuks ei saadud siis kokku vajalikku raha, mis selle kojutoomiseks vaja läinuks.”

Kursi sõnutsi tahtnud paviljoni osta kuningas Ludwigi muuseum-loss, kuid nemadki ei suutnud koguda nõutud summat ja nii see pöörane arhitektuuriuunikum lammutati, sest Saksamaa tahtis selle alust maad tagasi ja käskis “risu” koristada.

Tööta jäänud Kurs esitas avalduse Paikuse jäätmekäitluskeskuse juhataja kohale, mis just vabaks oli jäänud, ja osutus valituks.

Juhus ainult esmapilgul

Kurs ei näi elukutselise direktori ametit pidava mehena. “Kui ma juba kuhugi palgale lähen, tahan midagi ära teha,” ütles ta enda kohta.

Esmapilgul tundub prügila juhatajaks asumine rahvusvahelist kuulsust kogunud mehele tagasilöögina, aga ainult esmapilgul. Kurs nägi ette, mis teha tuleb: muuta Pärnu regionaalne jäätmekäitlus Euroopa nõuetele vastavaks Euroopa raha eest.

Vaja oli sulgeda Pärnu jõle prügimägi, avada uus Paikuse vallas Põlendmaal ja utiliseerida vana prügimägi maagaasiks. Nüüd on see tehtud.

Paikuse prügila pole eemaletõukav, vaid isegi ilus vaadata. Pärnu haisvast prügimäest Rääma raba serval on saanud rohetav küngas, millest kunagi kujuneb kindlasti linna üks haljasaladest. Ja Paikre juhatajast Kursist on ajapikku kujunenud mees, kelle arvamust jäätmekäitluse alal kuulatakse.

Loo lõpetuseks tuleks minna tagasi Saksamaale, maailmamessile.

“Elasin Saksamaal apartement-hotellis,” meenutas Kurs. “Vist kolmandal päeval tegi koristaja mulle selgeks ühe lihtsa asja: banaanikoorte, tühja õllepurgi ja kasutatud paberrätikute tarvis on eraldi prügikast, neid asju kokku ei visata.”

Sealne jäätmekäitlus avaldas Kursile muljet ja ta hakkas uurima, kuidas need asjad Saksamaal käivad.

“Mõistsin, millised metslased me jäätmekäitluse seisukohalt tegelikult olime,” rääkis Kurs. “Ja kui kuulsin siin jäätmekäitluse juhi leidmiseks välja kuulutatud konkursist, võtsin kohe vedu.”

Nüüd on töö Pärnumaal justnagu tehtud. Ometi pole Kursi näol tegu-tehtud-mehe rahulolevat naeratust. Muie on, aga see eeldab, et mees on leidnud uue proovikivi. Lubasin endal arvata, mis see on: ta tahab jäätmesortimise ja ladustamise kõrval jäätmeveoteenuse Pärnus ja – kui vaja – kogu Pärnumaal Paikre kätte saada.

Kurs ei eitanudki seda, vaid ütles, et suudab pakkuda paremat ja odavamat teenust, kui praegu osutatakse. “Võimekus ja kompetents on meil olemas,” sõnas ta.

Praegune Eesti seadusandlus omavalitsuste ettevõtetel täistsüklilist jäätmekäitlust rakendada ei luba. Kurs juristina muidugi teab seda.