Andres Metsoja: Aasta märksõna oli “energia”

Millised on märksõnad tegemistest, mis möödunud aastat iseloomustavad? Esiteks kindlasti “energia”. Sel aastal pandi alus tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamisele. Roheline energia võitleb aina aktiivsemalt oma eluõiguse eest ja muutub peagi tavapäraseks energialiigiks igas kodus.

Fortum Termesti eestvõttel käivitati kohalikul küttel töötav kombijaam. Paikre prügila suleti ja avati bioenergia tootmiskeskus. Kõike seda võib pidada julgelt talupojatarkuseks, mis nüüdisaegses võtmes meie elus taas koha leiab.

“Üheksa korda mõõda …”

Otsime vastuseid küsimustele, kas Pärnumaad peaksid läbima kiirteed Euroopa suunal või jääme kolkapiirkonnana elu tuiksoonest kõrvale.

Oleme tegelnud pühendunult planeeringutega, mis realiseerudes peaksid andma senisest kiiremad ja mitmekülgsemad võimalused Pärnumaale jõuda: tehtud on Rail Balticu tasuvusuuring ja peagi käivitatakse planeerimisprotsess, koostamisel on Via Baltica teemaplaneering, lisauuringud on tehtud Pärnu lennujaama ja selle rajakatet ning tegutsemiseks vajalikke kommunikatsioone, tehnoloogiat silmas pidades. Põhjalik eeltöö on vundament, millele tulevikutegemised saavad toetuda.

Ehitus on lõppenud ühel väikesel, kuid koguprojekti alustamise mõttes ometi olulisel lõigul Põhja-Pärnumaa ümbersõiduteest: valmis Liivi tee. Seda on pärnakad kõrgelt hinnanud Pärnu aasta tegu valides. Kolkaküla meie perspektiiv igatahes ei ole.

Haridusmaastikul puhuvad taas muutuste tuuled. Pärnumaal on alanud põhjalik diskussioon üldhariduse koolivõrgu ümberkujundamise üle. Ära on kuulatud kõigi maapiirkonna koolijuhtide ja -pidajate arvamused sellel teemal. Nüüd on omavalitsuste kord muutusi ühiskonnaelus targalt hinnata ja otsustada.

Hea näitena saab välja tuua Audru vallavolikogu otsuse korraldada kohalik keskkool ümber põhikooliks. Koolikorraldus on konservatiivne teema ja selle üle tasub hoolega mõelda. Põhjalik analüüs aitab kindlasti targale adraseadmisele kaasa.

Kutseharidus areneb Pärnumaal jõudsalt. Pärnumaa kutsehariduskeskusest on saanud Eesti üks moodsamatest kutseharidust pakkuvatest õppeasutustest, sel aastal avati seal igati ajakohane metallitöö ja autoteeninduse töökoda.

Uuelt aastalt ootame õpilaskodu valmimist, et gümnasistid ja kutsekooli ning kolledži tudengid saaksid muretult koolitööle pühenduda.

Sotsiaalvaldkonna plusspoolele saame kirjutada Kihnu kiirabi ehk erakorralise meditsiiniabi süsteemi töölesaamise ja Pärnu eakate avahoolduskeskuse uue hoone avamise. 2012. aastal seisab ees Pärnu haigla õendus-hoolduskeskuse avamine, psühhiaatria- ja taastusravikliiniku juurdeehituse alustamine. Kavas on jätkata erihoolekande teenuste arendamist nii Vändra peremajades kui mujal.

Loodan, et uus aasta toob Pärnumaale juurde töökohti ja inimestele vähem muret ning rohkem rõõmu.

Tulles ja olles

Turismi ja puhkemajanduse areng Pärnumaal näitas sel aastal tõusutrendi.

Siin majutatud külaliste arv suurenes umbes 15 protsenti. Seda soodustas ilus suvi, kuid suur roll turistide hulga kasvus on kohalike omavalitsuste tulemuslikul koostööl SA Pärnumaa Turismi kaudu. Samuti andsid tugeva impulsi renoveeritud Vallikääru avamine, romantilise rannatee tugev turundamine ja kogu Pärnumaa turismisihtkoha klastri väljaarendamine. Kordaminekute hulka saame lugeda rahvusvahelise turismikoolide võrgustiku EUHOFA 50 aasta juubeli kongressi Pärnumaal, selle ürituse korraldas Tartu ülikooli Pärnu kolledž.

Lõppev aasta on sündmuste poolest olnud erakordselt mitmekülgne ja tihe. Pärnumaad läbis üle-eestiline teatetants, uuesti sündisid rahvusvaheline Järvi suvefestival ja Pärnu veefestival “Watergate”, erakordselt osalejaterohke oli traditsiooniline Jüri Jaansoni kahe silla jooks.

Pärnule uudne ja suurejooneline oli rahvusvaheline “Europa Cantat Junior 6” ja selle raames toimunud UNICEFi sinine nädal. Kogu Häädemeeste piirkonda haaras mitmekihiline “Päikeseloojangu” festival Kablis ja Tõstamaa tõstis tähelepanu keskpunkti Gerda Kordemetsa lavastatud autorilugu “Pruutide kool”. Tuule sai tiibadesse “RäimeWest”.

Suvel osales pealinnas noorte laulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm” Pärnumaalt 1650 lauljat, tantsijat, võimlejat, pillimeest ja nende juhendajat. Oli ilus ilm ja ilus pidu.

2011 oli kutselise Endla teatri 100 aasta juubeli aasta. Milline õnn, et meil on oma professionaalne kultuuritempel!

Selle aasta säravad tähed

Säravaid ja tublisid inimesi on Pärnumaal õnneks erakordselt palju. Siinkohal nimetan neist vaid vähesed.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse õppetöö ja õpikeskkonna arendustöö eest tahan esile tõsta selle kooli hinge ja juhti Riina Müürseppa. Aasta õpetaja tiitliga tunnustati sel aastal Tõstamaa keskkooli direktorit Toomas Mitti ja Pärnu Kesklinna lasteaia õpetajat Margit Tõhki.

Äripäeva top’is pärjati Eesti parimaks põllumajandusettevõtteks OÜ Vändra eesotsas oma kauaaegse juhi Ilmar Teevetiga.

Jätkuvalt on meil suur au olla vabadusvõitleja ning Rüütliristi kavaleri, hiljuti 90 aasta juubelit tähistanud Harald Nugiseksi kodumaakond.

Aasta lõpul sai Pärnu aasta naise tiitli Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonna juht ja õppejõud Heli Tooman ja Pärnu aasta mehe tiitliga pärjati Paikre jäätmekäitluskeskuse juht Teet Kurs.

Kodukandi sädeinimeseks tunnistati käesoleval aastal Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant Krista Habakukk.

Väärikate ülikooli eestvedaja Mari Suurväli väärib tunnustust pikaajalise ja pühendunud töö eest, samuti Sindi avatud noortekeskuse juhataja Helle Vent, kes pälvis tunnustuse suure panuse eest noorsootöösse. Noorsootööalase koostööprojekti algatamise ja eduka elluviimise eest tunnustati linna haridus- ja kultuuriosakonna juhatajat Andrus Haugast.

Toomas Voll oli ootuspäraselt tegus muusikarindel, lõi kaasa noorte laulupeol neidudekooride liigijuhina, tõi koos Viisipidajannadega Barcelona konkursilt koju kuldmedali, korraldas palju kontserte ja muusikalisi ülesastumisi.

Kunstnik Vello Paluoja on tegus omal alal. Tänu temale saavad lõuendile 100 inimest Eesti kultuuriloost ning Pärnumaa tähtsamad kultuuri- ja ühiskonnategelased.

Spordi vallast väärivad samuti paljud esiletõstmist: endiselt tubli, töökas ja edukas on meie noor odaviskaja Liina Laasma, Vändra ja kogu Pärnumaa on profirattamaailmakaardile tõstnud Rein Taaramäe, sõudja Kaisa Pajusalu on vastastele üha raskem pähkel pureda.

Eesti Olümpiakomitee tunnustas 2011.aasta tegemiste eest meie Jõulumäe hinge ja vaimu Enn Tasalaini, samuti Eesti võrkpalli koondmeeskonna peatreenerit Avo Keelt.

Särainimeste üleslugemisega võib jätkata lõpmatuseni. Õnneks neist Pärnumaal puudust ei ole.

Lahkuval aastal tähistas Pärnu maakond 20. viljakat koostööaastat Norra Kuningriigi Buskerudi maakonnaga. Viikingitemaa rahvas on meile nendel aastatel suureks toeks ja abiks olnud. Oleme saanud endale sõbrad kogu eluks ja see on väärtus, mida rahaga ei mõõda.

Head sõbrad, soovin, et 2012. aasta tooks teile hingerahu ja rohkelt õnnestumisi! Et oleksite terved ja õnnelikud, et unistused saaksid teoks ning tööd ja leiba jätkuks. Head aastalõppu!