Pärnu kutseline kalur Urmas Margus algatas aasta kalavaenulikema teo selgitamise läinud aastal, esimese sellekohase tiitli omistas ta 31. detsembril Pärnu linnavalitsusele ja Vallikääru ja -kraavi uuendajatele.
Kalur asutas aasta kalavaenulikema teo auhinna
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
3. jaanuar 2012, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiitliga käib kaasas suureformaadiline raamitud foto puitskulptuurist, mis asub Marguse kalapüügivahendite kaupluses Raekülas ja kujutab endast ahingu otsa torgatud kalaskeletti.
Kalur saatis pildi koos kalavaenuliku tiitlit omistava kaaskirjaga aasta viimasel päeval Pärnu linnavalitsusele posti teel.
“Oleksin olnud valmis pildi ise linnavalitsusse viima, aga ma ei usu, et keegi seal oleks olnud nõus seda minult käest kätte vastu võtma,” sõnas Margus. “Seepärast kasutasin postiteenust.”
Marguse selgituse järgi omistab ta tiitli aasta lõpul “üksikisikule, isikute grupile, organisatsioonile või institutsioonile, kes kõnealusel aastal paistis silma teoga või tegematajätmisega, mis põhjustas või soodustas kalade, nende elukeskkonna või kalavaru olukorra halvenemist”.
Marguse meelest oli selline tegu Vallikääru rekonstrueerimine, mis lõppes 2011. aastal, kuid tõi 2010. aastal kaasa vallikraavis kümnete tonnide kalade huku.
“Ma ei pea seda tiitlit üle andes silmas ainult Pärnu linnavalitsuse tegematajätmist kääru uuendamisel, vaid ka linna koostööpartnereid, kes olid seotud 2010. aasta kevadel vallikraavis massilise kalade hukkumisega, kui jõest eraldatud kaitsekraavis hapnikuvaeguse tõttu suri minu hinnangu järgi umbes miljon kala,” täpsustas kutseline kalur Pärnu linnavalitsust kalavaenulikuks kuulutades. “Oleks keegi väljendanud avalikult kahetsustki, et selline õnnetus sündis, aga sedagi ei tehtud. Ei karistusi, ei kahetsust.”
Keskkonnainspektsioon siiski alustas 2010. aastal menetlust, et selgitada, kas Vallikääru uuendamisel on käitutud seadusele vastavalt. Inspektsioon sanktsioone ei määranud, kuna tegu oli massilise viidikate hukkumisega. Inspektorid ei leidnud, et riigi kalamajandusele oleks märkimisväärset kahju tekitatud, sest viidikad ei kuulu töönduslike kalade hulka.
Kalur Margus on varemgi jõuliselt väljendanud oma seisukohta kalade mõttetu hävitamise suhtes: tänavu mais, aasta pärast katastroofi vallikraavis kinkis ta Pärnu linnale dolomiitfiguuri “Vallikääruvaht”, mis kujutab suurt kalapead ja on linnavalitsuse loal üles pandud Vallikääru parki.
Margus avaldas selle sammuga lootust, et kalakuju aitab inimestel meenutada 2010. aastal juhtunut, nagu kalavaenuliku teo tiitel tuletab meelde, mis võib looduses juhtuda, kui enne lõikamist üheksa korda ei mõõdeta.