Rongiliiklust pidurdavad hõre sõiduplaan ja vana veerem

„Peamised põhjused, mis sõitjate hulga kasvu takistavad, on aeglane ja hõre sõiduplaan ja vananenud veerem” tõdes Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi juhatuse liige Rain Kaarjas. „Kui vaadata liiklejate kogumahtu Pärnu ja Tallinna vahel, võib öelda, et potentsiaali nende linnade vahelisel liiklemisel piisab ning rongiliiklust tuleb arendada, Tallinna–Pärnu raudtee sulgemine pole kindlasti mõttekas.”

Alust optimismiks annab seegi, et lähiaastatel on Edelaraudteel plaanis võtta kasutusele uued reisirongid. Nimetatud uuendus peab vähendama sõiduaega, mis omakorda võimaldab tihendada sõidugraafikut Pärnu–Tallinna liinil.

Raudteed on juurde vaja

Ehkki lõviosa Pärnu ja Tallinna vahelise rongiliikluse mahust moodustab reisijatevedu, on kõnealusel liinil oma osa kaubaveol. Seda vaatamata sellele, et pärast 2007. aastat, kui sõna otseses mõttes lakkasid veosed Venemaa Föderatsioonist, on kaubavedu Eesti raudteedel silmanähtavalt langenud.

Siiski pole see põhjus siinmail kõigele käega lüüa ning loota imet Eestit ja ülejäänud Balti riike Lääne-Euroopaga ühendavast Rail Balticust.

„Pärnuga seotud kaubaveomahtu elavdaks tublisti kas raudteeühendus sadamaga või Pärnust edasi lõuna suunal,” nentis Kaarjas.

Analoogseid soovitusi on eksperdid andnud Pärnule varemgi.

Peatudes Pärnu nüüdsel raudteejaamal, tunnistas Kaarjas, et praegune liikluskorraldus Raeküla raudteejaamas teeb ettevõttele muret, sest see ei ole otstarbekas ega sõitjatele mugav. Rääkija avaldas nördimust, et nüüdseks juba minevikuks saanud Raeküla ja Papiniidu tänava ühendamise töödel ehk Liivi tee planeerimisel vaadati neist täiesti mööda. Ometi olnuks neil raudteejaamaga seotud liikluskeemi kohta mõndagi öelda.

Rongijaam heasse kohta

„Tulevik sõltub nii reisijate- kui kaubaveo seisukohalt Rail Balticu arengust, uute rongide kasutuselevõtust ja teede korrastamisest, reisirongiliiklus peaks tihenema ning sõiduajad lühenema,” tegi Kaarjas räägitust kokkuvõtte. „Lelle–Pärnu raudtee remont, mille käigus on kavas saavutada reisirongide sõidukiirus kuni 160 kilomeetrit tunnis, peaks võimaldama Pärnust Tallinna pääseda poolteise tunniga.”

Lelle–Pärnu lõigu kapitaalremondiga on seotud üle Pärnu jõe viiva raudteesilla põhjalik renoveerimine. Ekspertiisid näitavad, et praegu on raudteesild tehniliselt rahuldavas seisus ja silla ohutus tagatud.

Praegu raudteejaama polegi

Selle suhtes, kus Pärnus võiks tulevikus rongile astuda, esitas Kaarjas Edelaraudtee seisukoha: raudteejaam olgu paigas, mis on pärnulastele lihtsasti ligipääsetav, kus jagub ruumi isikliku sõiduki parkimiseks ja mis on hästi seotud linna ühistranspordiga.

Kindlasti on otstarbekas jälgida Rail Balticu arengusuundi: kus see kulgema hakkab ja kuhu on kavas ehitada raudteejaam. “Oleks arukam ja arusaadavam, kui Pärnu linnal on üks rongijaam,” tõdes Edelaraudtee ametimees.

Enne teema juurde jõudmist märkis Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius muigamisi, et ega praegu Pärnus rongile saada nii lihtne olegi, selleks on peale sõidupileti tarvis lausa omaette luba. ”Juriidiline probleem,” ütles abilinnapea. „Kuna tegemist on nüüd Olerexi erakinnistuga, on tegelikult ka parklas viibimine lubatav omaniku ehk Olerexi loal.”

Taas teema juures, tõdes Kosenkranius, et linnavalitsus on uue raudteejaama asukohta korduvalt arutanud. Liiati nüüd, kui aastaid raudtee omandis olnud vana jaamahoone on müüdud erakätesse ehk Olerexile, mistõttu Edelaraudteel, veel vähem Pärnu linnal pole oma raudteejaama. „Raekülas on veel vaid Pärnu raudteepeatuse perroon,” nentis abilinnapea. Seda ajal, kui mujal maailmas asub pearaudteejaam kas juba kesklinnas või on sinna rajamisel.

„Planeerimisosakonnas oleme aruteludes jõudnud järeldusele, et kui raudtee jääb senisele asukohale – ja Edelaraudtee ning eeldatavasti ka Rail Balticu puhul jääb –, oleks õige asukoht raudteejaamale Papiniidu silla juures, perspektiivselt seal, kus Papiniidu tänav ja Liivi tee hargnevad,” tõdes Kosenkranius.

Papiniidul hulk plusse

Kõnealuse koha eelistest tõi abilinnapea kõigepealt välja selle, et uus jaam oleks senisest tunduvalt lähemal nii linnakeskusele, Mai elamupiirkonnast ei maksa kõneldagi, kui Pärnu jõe paremkaldal paiknevatele elurajoonidele.

Samuti pääseks perspektiivsele raudteejaamale hõlpsasti ligi nii ühissõiduki kui autoga.

Rääkimata Papiniidust kiirtena harnevatest kergliiklusteedest ja maast, kus jagub ruumi rajada parklaid.

„See ei pea olema klassikaline raudteehoone, võib olla katusega kaetud ooteplatvorm, millel on vaid juures WCd ja piletikassad-piletiautomaadi kabiinid, selliseid lahendusi on palju Norras-Rootsis-Prantsusmaal ja mujalgi,” märkis abilinnapea.

Kosenkranius lisas, et põgusalt on raudteejaama asukohana kõne all olnud koht jõe paremkaldal enne Papiniidu silda, ent sellel paigal piisab miinuseid, et idee arendamata jätta.

„Meie visioon on, et kui inimesed tahavad parema töötasu pärast töötada Tallinnas, ei pea nad oma kodulinnast ära kolima,” resümeeris abilinnapea. „Hommikul auto või jalgratas, need siis päevaks parklasse, või bussiga raudteejaama ja sealt rongiga tunni ajaga Balti jaama. Õhtul teistpidi tagasi. Peale selle turistid või suvitajad Tallinnast päevaks Pärnu.”