Treeningu alustamiseks piisab vaid pealehakkamisest

Mitu kommentaatorit on märkinud, et mu viimased trenniblogid on kaldunud rohkem ekstreemspordi kui tervisespordi kanti. Seetõttu kirjutan sedapuhku rohkem treeningute alustamisest.

Konsulteerisin mind Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubis abistava treeneri Jaana Junsoniga, kes oli lahkelt nõus jagama näpunäiteid algajale tervisesportlasele.

Jaana sõnade kohaselt on kõige olulisem end välja liikuma ajada. Enda vormis hoidmiseks piisab tavalisest käimisest või kepikõnnist. Aastaajale kohaselt võiks sõita rattaga, rulluisutada või suusatada.

“Pärnus on Jaansoni rada, Raeküla terviserada, ilus rannaala ja Jõulumägigi on üsna linna lähedal. Kõik need kohad on  alakasutatud,” märkis Jaana Junson. “Selle asemel et suvel rannas päevitada, võiks hoopis mööda rannaäärt jalutada või ujumas käia.”

Junsoni sõnade kohaselt annab Pärnus maist septembrini muretult õues sportida ja selleks ei pea tegema mitte mingisuguseid väljaminekuid, tähtis on vaid pealehakkamine. Talvel saab õues aga suusatada või uisutada.

“Olen tähele pannud, et vanemad ei viitsi üldse oma lastega õues käia,” lisas Junson. “Meil on ju nii mõnusad kohad, kuhu minna, aga lapsed istuvad toas. Siis tulevad kooli ega jõua kehalise kasvatuse tunnis pikemat maad isegi käia, rääkimata jooksmisest.”

Jaana märkis, et liikuda tuleks võimalikult sageli, vähemalt kolm korda nädalas.

“Kui on valida, kas üks tunnine jalutuskäik nädalas või kolm 20 minutilist, siis võiks eelistada teist varianti,” ütles treener.

Kerelihaseid saab kerge vaevaga treenida koduski. Vajadusel võib soetada abiks odavamad hantlid, kummilindi või fitballi. Harjutuste kohta on ilmunud Eestis palju kirjandust.

Jaana soovitas terviseajakirja Üks, mis avaldab sageli treeningkavasid. Internetis hakkas tööle uus eestikeelne portaal koduaeroobika.ee, kus saab tasuta vaadata mõningaid treeningvideosid.

“Võib minna kas või Youtube'i keskkonda, lüüa otsingusse “fitness” ja hakata sealt mõne video järgi kodus treenima,” soovitas Jaana Junson.

Tema teada on enamikul kuni 30. eluaastani end vormis hoida üsna kerge, pärast seda aga peaks hakkama end teadlikult liigutama.

“Pea pooltel üle neljakümneaastastel, kes tulevad trenni, on juba mingid hädad küljes,” teadis Jaana. “Aga seda oleks saanud ennetada, kui inimene oleks hakanud endaga varem tegelema. Täpselt samamoodi tekivad kutsehaigused, kui ollakse pidevalt ühes asendis ega venitata ennast pärast.”

Jaana lisas, et kui tegu on juba mõne terviseprobleemiga, tuleks treenima asumisel võtta kindlasti ühendust spetsialistidega. „Treenerid, kes inimesi spordiklubides juhendavad, on ikkagi oma ala asjatundjad ja oskavad minimaalse ajaga anda kliendile maksimaalselt tulemusliku treeningu,“ ütles Spa&Sport spordiklubis juhendav Jaana Junson. „Tavaliselt annavad rühmas inimesed endast rohkem kui ise end treenides ja motiveerides."

Treenimise kõrval soovitab Junson jälgida toitumist, sest trenni ja toitumise tähtsus enda vormimisel on 50-50.

“Toidu rasvasisaldus on see, mis Eesti inimest tapab,” seletas Jaana. “Tuleks süüa vähem rasvast toitu ja vältida kooke, saia ja saiakesi. Need löövad veresuhkru üles, mis tekitab mõnusa õnnetunde. Ensüümid omakorda suruvad veresuhkru jälle alla, nii et tekib isu võtta uus saiake ja õnnetunnet pikendada. Nii võib tekkida sellest sõltuvus.”

Rainer küsis oma kommentaaris, kui mõistlik on pärast jõusaali lindil joosta. “Olen ühest targast raamatust lugenud, et pärast jõusaali ei tohi joosta. Lõdvestamiseks sobib paremini jalgratas,” kirjutas Rainer.

Jaana Junsoni sõnade kohaselt ei välista jõusaali lihastreening ja aeroobne treening teineteist. Vältida tuleb vaid olukorda, et organism ei hakkaks pärast jõusaali ammutama energiat lihasest. Selleks tuleks end kahe treeningu vahepeal “tankida”.

“Ka kulturistid treenivad nii, et pärast jõusaali võetakse spordijook ja tehakse siis madala pulsiga 20-40 minutit aeroobset trenni otsa, et rasvu põletada,” teadis Jaana.

Samuti sõltub treeneri sõnade kohaselt lihastreeningu ja aeroobse treeningu sidumine paljuski treeningu eesmärgist. Kui eesmärgiks on lihase kasvatamine, tasub olla pärast jooksmisega ettevaatlikum. Kui eesmärk on kaalu langetamine ja vastupidavuse arendamine nagu mul, on kahe treeningu sidumine treeneri teatel isegi soovitatav.

Kas joosta või sõita rattaga, on treeneri kinnitusel treenija vaba valik. Keelatud pole kumbki.

Otsustasin vastata kommentaarides esitatud küsimusele, kas ma ikka tööl ka käin. Käin. Enamik treeninguid on siiski pärast tööpäeva lõppu õhtuti. Vaid ühel päeval nädalas – reedeti - olen teinud trenni nii hommikul kui õhtul ehk näpistanud veidi tööajast. Aga seegi ilmselt muutub.

Kirjutasin nädala eest, kuidas treenisin korra neli tundi päevas. Selle eest sain isegi treenerilt laita ja ta soovitas vähemasti esialgu mul sellistest trikkidest hoiduda.

Siinjuures tuletan meelde, et 2,5 kuud tagasi kirjutasin leheveergudel, kui hädiselt ja vaevaliselt mu treeningud algasid. Nüüdseks on toimunud lihtsalt väike edasiminek. Mu esimestest sammudest treeningsaalis saab lugeda siit.

Praegu on mul endiselt sees väga mõnus trennituhin ja olen osalenud sel nädalal Tervise Paradiisi Spa&Sport spordiklubi treeningutes iga päev. Mõni päev tund, mõni päev kaks. Samuti käin jätkuvalt jalgsi. Enesetunne on muutunud suisa suurepäraseks ja kergeks.

Kehakaal on aga toppama jäänud 90 kilogrammi kanti. Laupäeva hommikul näitas kaal 90,3 kg, mis on isegi veidi rohkem kui nädala eest. Aga eesmärgini - 85 kilogrammini - jõudmiseks on mul aega veel 3,5 kuud. Seega eriti ei muretse.