Tammistes lihkus jõekallas, Pärnus on lihkeoht

Eile avanes Sauga vallas Tammiste männimetsa all Pärnu jõe paremkaldal pilt maalihkest, mis oli kaldakõrgendikust lahti murdnud ühe kuni nelja meetri sügavuse mullavöö koos seal kasvavate jämedate mändidega ja nihutanud need varasemalt kasvukõrguselt meeter–paar allapoole.

Juured kaotanud männid olid vajunud latvupidi otse jõe veepiiril kasvavate puude najale, ähvardades need oma raskuse all vette murda.

Piki jõekallast oli lihe sadakond meetrit pikk.

Kellegi kodu lihkepaiga lähedale ei jää, kui mitte arvestada mõne meetri kaugusel lihkepiirist kõrguvat kuklaste pesakuhilat.

Lihkeid kardetakse Pärnuski

Pärnus toimus viimaste aastakümnete suurim lihe 1966. aasta 16. novembril, kui Pärnu jõe vasakkaldal Viisnurga juures vajus jõkke tuhandeid kantmeetreid pinnast.

Tegu on Pärnu enim uuritud maalihkega. Uurijaks Mait Mets, sama mees, kes Vallikääru rekonstrueerimise ettevalmistuste käigus avastas 2009. aastal Pärnu muldkindlustuse lihkeohu kaitsekraavi suunas.

Mets, kes maalihkeid on uurinud 1965. aastast, on hinnanud Pärnu jõe kaldad lihkeohtlikeks ja kutsunud üles ettevaatusele.

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnast teatati, et jõekallaste detailplaneeringutes ongi hakatud nõudma muu hulgas lihkeriskide arvesse võtmist ja hindamist.

Uuritud on, isegi seiratakse

Samal ajal on Pärnus lihkeohtudest teavet püütud saada vähemalt 1993. aastast, kui ellu kutsuti Pärnu survelise veehorisondi veetaseme monitooring maapinna vajumite ja sellega kaasnevate tehniliste probleemide ennetamiseks.

Linna planeerimisosakonna mõõdistustööde peaspetsialist Anne Mathiesen märkis, et surve-veetaseme seire pole seiskunud nüüdsel rahavaesel ajalgi.

“Kinnitan, et 2012. aasta linnaeelarvesse on veetaseme seire kulutused sisse kirjutatud,” ütles Mathiesen.

Kuigi survelise veetaseme jälgimine linnas on mõeldud ennekõike veetorustike kaitseks ja maa vajumise ennetuseks, on selle taseme kõikumine ja maalihked teadlaste hinnangu järgi omavahel seotud.

Teadlased on Pärnule isegi soovitanud veetasemevaatlusvõrku tihendada.

Lihkekaart

Aastast 2000 on Pärnu planeerimisosakonna geodeetidel ette näidata Pärnu jõe, aga ka Sauga jõe kallaste püsivuse kaart linna piires.

Jõekallaste püsivusastet on selles uurimuses hinnatud seitsmes kategoorias alates ehitiste lubamisest kaugemale kui 30 meetrit kaldast kuni halvima juhuni, kus ehituskeeluala hõlmab 70 meetrit kaldast. Kui tahetakse ehitada lähemale, tuleb selle uurimuse kohaselt nõuda arendajailt pinnase lisauuringuid ja nõlva stabiilsuse kontrolli. “Seda planeerimisosakond jõekallastel nõuab,” kinnitas Mathiesen.

Samal ajal on viimasel ajal tehtud uuringuid linnagi tellimisel.

Tunamullu koostas IPT Projektijuhtimine eksperthinnangu Pärnu jõe vasakkalda suhtes, et selgitada selle kindlustamise vajadust ja riske, kui seda ei tehta. Samal aastal esitas aruande ökoloogia ja maateaduse instituudi geoloogia osakond Pärnu jõgede kaldanõlvade püsivusest nende veetasemest sõltuvalt.

Uuringuid on tehtud veel surveveetorustike rajamise pärast.

Kallaste stabiilsust uuriti Papiniidu silla remondiga seoses ja Kastani tänava lähedal vaatles OÜ REI Geotehnika Pärnu jõe kallast ehitusgeoloogilisest aspektist.

“Pärnu uue üldplaneeringu koostamisel arvestatatakse samuti hüdrogeoloogilisi uuringuid,” teatas Mathiesen. “Sellega tegeleb OÜ Geoengineering eesotsas Mait Metsaga.”

Ehitused ja lihked

Pärnu jõe kallaste lihkeohtude tajumine ja ettevaatlikkus on päevakorrale tõusnud eriti viimasel ajal, kui on suurenenud ehitussurve kallastele. Eelkõige Pärnu jõe hõredalt hoonestatud paremkaldal alates Viisnurga suusavabrikust kuni masinatehase varemeteni.

Kõnealusel maa-ala kehtib või on kehtestamisel mitu detailplaneeringut, mis näevad ette hoonete kerkimist veepiiri lähedale.


Viimased lihkeohu uuringud Pärnus

2011:

* Pärnu sadama muuli kaldakindlustus,

* survelise veehorisondi monitooring linnas,

* Ranna puiestee 1 ja Roostiku 8 geoloogiline uuring.

2010:

* Pärnu jõe vasakkalda promenaadi eksperthinnang,

* survevee mõju pinnase tugevusele ja lihkeohtlike nõlvade püsivusele,

* Pärnu–Sindi survekanalisatsiooni geoloogiline uuring,

* Vallikääru nõlva püsivuse uuring,

* Papiniidu silla aluse uuring,

* Suur-Jõe 48 vajumisvaatlused,

* Pärnu jõe kalda uuring Kastani tänava lähedal.

Allikas: Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond