Romek Kosenkranius: Pärnu bussiliiklust on vaja muuta?

Miks muuta?

Aastakümnete jooksul on bussiliinivõrku Pärnu linnas laiendatud sinna, kus see parasjagu vajalik tundus.

Nõukogude ajal, kui raha ei loetud, sest see tuli riigi üldisest katlast, ja hiljem, kui kütuse hinnad olid sümboolsed, polnud sellisel “ühistranspordi arendamisel” viga midagi. Nii kasvas liinikilomeetrite arv pidurdamata.

Läinud aastakümne keskel jõudsime juba 2,2 miljoni liinikilomeetrini aastas. Kui aastad tagasi kuulutati välja viimane riigihankekonkurss ühistranspordi liinivedaja leidmiseks, oli liinikilomeetrite maht Pärnu linnas üle 2,1 miljoni aastas.

Praegustes hindades ja arvestades kütusehindade tõusu maailmaturul (ainuüksi viimase kahe aastaga on need kerkinud keskmiselt 38 protsenti), tuleks linnal maksta GoBusile sellises mahus ühistransporditeenuse tellimise eest umbes 3,9 miljonit eurot aastas.

Kahjuks on linnaeelarves juba aastaid selleks olnud vaid veidi üle kolme miljoni euro ja seetõttu on aastatel 2009–2011 liinide mahtu vähendatud kokku veerandi võrra ehk 1,7 miljoni liinikilomeetrini aastas.

Nagu juba öeldud, ei soovi ükski kolmest osapoolest praeguseks välja kujunenud olukorraga rahulduda. Nii on valida meil kolm varianti: leppida olukorraga, leida kuskilt raha juurde ja taastada liinide endine maht või muuta radikaalselt liinivedude loogikat ja teha see senisest ökonoomsemaks.

Esimene variant meile ei meeldi. Teine lahendus – leida ligi miljon eurot kuskilt juurde ja taastada aastakümneid Pärnu linnas kehtinud bussiliiklus – tundub samuti ebareaalne. Tulumaksu ühe miljoni euro suurust tõusu pole ette näha, linnal on üle jõu elatud aastate eest laenud kaelas ja nii peaks teoreetiliselt katma selle vahe piletitulu. Praegu koguneb bussipiletitulu 1,2 miljonit eurot aastas ja ligi kahekordne piletihinna tõus, olgem ausad, ükskõik milline piletihinna tõus, pole praegu mingil juhul mõeldav. Kolmas variant on senine ühistranspordi liiklusskeem nüüdisaegsete põhimõtete järgi ümber korraldada, kasutades kogemustega spetsialistide teadmisi.

Linnavalitsuse tellimusel koostasidki Tallinna tehnikaülikooli veonduslogistika õppetooli magistrandid Margit Siigur ja Ivar Haljas sama ülikooli õppetooli professori Dago Antovi ja lektori Harri Rõugu juhendamisel eelmisel kevadel mahuka uurimuse Pärnu linna ühistranspordi kohta. Oma uuringus modelleerisid nad senise liinivõrgu, analüüsisid selle variante ja pakkusid lahendused, kuidas praeguses mahus liinikilomeetreid otstarbekamalt kasutada.

Analüüsi ülesanne ei olnud leida ühistranspordi kokkuhoiu kohti, vaid selgitada välja, kuidas praeguste võimalustega muuta ühistransport tarbijale mugavamaks.

Kordan: liinikilomeetrite maht Pärnu linnas ei saa väheneda ja eesmärk on muuta busside sõidugraafik senisest selgemaks ja bussiliiklus ühtlasemaks ning tihedamaks. Arvesse võeti näiteks avaliku kohaliku liiniveo teenindustaseme soovituslikud normid jalgsikäigutee pikkuse, liiklusintervalli ja ümberistumiste arvu kohta.

Sügisel vaatasid soovitatud muudatused üle linnas ühistranspordi logistikaga tegelevad inimesed, tehti liinivedude arvutused ja koostati Pärnu oludele vastavad graafikud. Detsembri lõpuks oli see töö valmis ja nüüd tutvustame seda elanikele.

Kuidas muuta?

Põhimõtteliselt on uus liinigraafik väga lihtne ja samasugust süsteemi on rakendatud (oma linna eripärasid arvestades) mujal maailmas ja Eestis näiteks Tallinnas ja Tartus.

Põhiliinidel on 11 bussi ja need väljuvad iga 20 minuti tagant oma ringidele ja moodustavad linnaliinide selgroo. Neile lisanduvad abiliinide bussid, mis tagavad liiklustiheduse kõikidel linnaliinidel üldjuhul iga 20 minuti tagant ja täiendavad põhiliine tipptundidel.

Selle süsteemi eelis on äärmiselt lihtne ja arusaadav ühistranspordi skeem, mille puhul ring- ja linna läbivate liinide bussid täiendavad üksteist. Kuna skeem on ökonoomne, annab meeldejäävat graafikut kasutada seitse päeva nädalas päev läbi. Ehk ära jäävad päevased pausid eri liinidel ja tõuseb ühistranspordi usaldusväärsus.

Bussipeatuste asukohad ei muutu ja peatuste arv ei vähene, küll nihutatakse mõne peatuse asukohta (ümberistumispeatused) ja ehitatakse mõnes peatuses ooteala ümber.

Plaanis pakutud ümberistumispeatusi on kaks Papiniidu–Mai piirkonnas ja üks kesklinnas Teatri peatuses ning need tagavad sõitjaile mugava ümberistumise.

Uue süsteemi kõige suuremaks puuduseks on GoBusi logistik Toomas Talts pidanud liiklusskeemi pingelist graafikut, mis võib saada häiritud, kui liikluses on ummikud või ümbersõidud ja ühe bussi hilinemisega hakkavad hiljaks jääma teisedki põhiliinide bussid.

Samuti on pakutud süsteemis mõningaid väiksemaid puudusi otseühendustes, millele süsteemi käivitamise käigus püütakse veel lahendust leida.

Soovime tagasisidet

Täpset skeemi ja graafikuid tutvustas eilne Pärnu Postimees ja võimalikust uuest liinivedude skeemist tuleme linnaosadesse rääkima järgmise nädala jooksul. Samuti pannakse tutvustav materjal üles linnaosakeskustesse, linnavalitsuse hoonesse ja Pärnu linna kodulehele.

Soovime elanikelt eelkõige tagasisidet selle kohta, kus nad näevad uues liiniveo korralduses probleeme. Alles seejärel saab valida, kas jätta Pärnu ühistranspordiskeem muutmata kujul toimima või rakendada käesoleva aasta kevadest muudetud liinivõrgu skeemi.

Usun, et uus süsteem muudaks ühistranspordi Pärnu linnas senisest usaldusväärsemaks ja lihtsamaks, kuid sellise kaaluka otsuse tegemisel peavad kindlasti oma sõna sekka ütlema igapäevased bussiga sõitjad.