Tagasi
foto: Ants Liigus
Statistika andmetel on Pärnumaa maanteede õnnetusterohkeim lõik Häädemeeste vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Tõitoja–Häädemeeste tee ristmikul. Pärnus juhtub enim õnnetusi Jannseni–Rääma–Tallinna maantee ja Mai tänava – Tammsaare puiestee ristil.
Maanteeamet avaldas 2011. aasta lõpul statistilise ülevaate liiklusõnnetuste koondumiskohtadest Eesti riigimaanteedel perioodil 2008–2010. Kokku toodi välja 26 maanteelõiku, kus kolmel järjestikusel aastal on toimunud kõige rohkem inimkannatanutega avariisid.
Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialisti Sirje Lilleoru andmetel ei pruugi kõik õnnetuste kontsentratsioonikohad otseselt liiklusohtlikud olla. “Liiklusohtlik on selline koht maanteel, kus küllaldaselt pole arvestatud seal liikujate vajadustega,” selgitas Lilleorg. “Näiteks on liiklussagedus tõusnud, aga olemasolev liikluskorraldus ei arvesta sellega või teel on jalakäijatele ebaturvalised tingimused.”
Liiklusohtlikes kohtades ei pruugi pidevalt juhtuda raskeid õnnetusi ja vastupidi: raskeid liiklusõnnetusi tuleb ette isegi väga hea liikluskorraldusega paikades, eelkõige tingituna sõidukijuhi hooletusest, oskamatusest või joobes rooliistumisest.
Ettevaatust Häädemeestel!
Maanteeameti statistikas on esile toodud valdavalt lühikesed, kuni 100 meetri pikkused riigimaantee lõigud.
Ülevaate põhjal võib rõõmustada, et 26 lõigust paiknes Pärnumaal vaid üks: Häädemeeste vallas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Tõitoja–Häädemeeste maantee ristmikul.
“Seal asub tankla koos söögikohaga, välja on ehitatud kõik vajalikud pöörde- ja kiirendusrajad, nähtavus hea,” kommenteeris maanteeameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja Jaak Saard. “Ometi toimus statistika järgi 2005–2010 seal igal aastal mõni raskem õnnetus, ülekaalus kõrvalteelt ettesõidud peateel liikujale.”
Saardi arvates põhjustab sellel ristmikul probleemi võimalus sõita risti üle maantee. “Seal sai teekattemärgistust parandatud ja liiklussaared markeeritud termoplastiga, et juhtidel asi selgem oleks,” ütles Saard, lisades, et üks lahendusi oleks ehitada ristmiku kõrvalharudele tilgakujulised ohutussaared, mis aitavad vähendada kiirust enne peateele sõitu ja teevad juhtidele paremini selgeks sõidukite paiknemise ristmikul. Analüüsitakse muidki ohutuse tõstmise mooduseid.
Väga oluliseks pidas Saard ohtlike teelõikude ja ristmike korralikku valgustamist. Nii juhtus varasematel aastatel küllalt palju õnnetusi jalakäijatega pimedal ajal Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel Pärnu-Jaagupi ja Nurme ristmiku piirkonnas, ent maanteevalgustuse rajamisega on olukord tunduvalt paranenud.
“Esiteks suureneb jalakäijate ohutus, teiseks on sõidusuunad ristmikel paremini näha ja juhtidel rohkem võimalusi ohte märgata,” rõhutas Saard valgustuse tähtsust.
Päris ideaalseks Pärnumaa maanteede ohutust muidugi pidada veel ei saa, näiteks tuleks kindlasti valgustus välja ehitada Sauga alevikku läbiva maantee Pärnu-poolses osas.
Jalakäijate turvalisuse huvides on ehitatud valgustatud ohutussaarega teeületuskohad Paikusel, Uulus ja Sindit läbival riigimaanteel.
“Alati annab midagi parandada ja seda me võimaluste piires teeme,” kinnitas Saard.
Õnnetused Pärnumaal
Statistika järgi toimus 2011. aastal Pärnu linnas 62 liiklusõnnetust, millest suurima osa moodustasid otsasõidud jalakäijatele – 25. Pärnumaal oli samal ajavahemikul samuti 62 õnnetust, neist enim ühesõidukiõnnetusi (29) ja kokkupõrkeid (17).
Liiklusõnnetustes hukkus eelmisel aastal Pärnus kaks ja Pärnumaal neli inimest, vigastatuid oli vastavalt 61 ja 79.
2006. aastal avaldatud statistikast ilmnes, et toona lõppes Pärnumaal surmaga iga kuues inimvigastusega avarii.
Lilleoru andmetel on Pärnu maakond praeguseks selle masendava edetabeli tipust taandunud: Pärnumaast parem seis on vaid Lääne, Lääne-Viru ja Valga maakonnas. Kui Pärnumaal lõppes 2011. aastal surmaga iga 15. inimkannatanuga liiklusõnnetus, siis Rapla maakonnas peaaegu iga viies ja Ida-Virumaal iga kuues.
Lilleoru sõnutsi ei saa öelda, et ühes maakonnas on teed tervikuna liiklusohtlikumad kui teises. Kuna suurima liiklusintensiivsusega põhimaanteedel juhtub õnnetusi sagedamini, on nende kohta täpsem ülevaade.
Pärnumaad läbivast neljast põhimaanteest tähtsaim on Via Baltica ehk Tallinna–Pärnu–Ikla maantee, mille Pärnumaale jääval lõigul registreeriti mullu 14 rasket liiklusõnnetust ja kaks surmajuhtumit.
“Arvestades tee pikkust ja liiklussagedust Via Baltical, pole see teelõik paaril viimasel aastal Eesti keskmisest põhimaanteelõigust sugugi ohtlikum,” kommenteeris Lilleorg. “Eesti ohtlikumad maanteed Pärnumaale ei ulatu, neist võib kõige ohtlikumaks lugeda hoopis Valga–Uulu teed, mille 40kilomeetrisel ja suhteliselt tagasihoidliku autoliiklusega lõigul registreeriti mullu kuus inimkannatanuga õnnetust ehk ligi kaks korda Eesti keskmisest näitajast rohkem.”
Liiklus linnahämaruses
Pärnus – nagu ilmselt kõikjal mujal Eesti suuremates linnades – juhtub kõige rohkem avariisid kaubanduskeskuste parkimisplatsidel, õnneks enamasti plekimõlkimised.
Sagedasti tuleb avariigrupi meestel välja sõita tihedama liiklusega ristmikele, tavalisest rohkem õnnetusi juhtub ülekäiguradadel.
“Praegusel pimedal ajal halbade ilmastikuoludega on päris keeruline liigelda,” kinnitas Pärnu politseijaoskonna vanemavariipolitseinik Mati Tee ammu tuntud tõde. “Pärnus on tänavavalgustus küllalt vana ja aegunud, peale selle on linnas pooled tuled välja keeratud ning kui jalakäija astub ülekäigurajale tee valgustamata poolelt, on juhil teda pimedate nurkade tõttu väga raske märgata.”
Ristmikest tuleb küllalt sageli avariisid ette Jannseni–Rääma–Tallinna maantee ristis, kus jalakäijad satuvad teele pööret sooritavate sõidukitega samal ajal.
Üsna palju õnnetusi on juhtunud ka Mai–Tammsaare ristmikul, kus hommikuti kooli ümbruses on elav liiklus, suured puud varjavad tänavavalgustust ja roheline tuli süttib samuti korraga nii jalakäijatele kui autodele.
Turvalisemalt on kesklinnas liiklus korraldatud teatri ja Port Arturi ristmikel, kus autod peavad foori taga seisma, kuni jalakäijate tsükkel lõpeb. Tee sõnutsi paranes olukord pärast renoveerimistöid ka Papiniidu–Riia maantee ristmikul, mõni õnnetus on juhtunud Mai ja Papiniidu ristis.
Papiniidu silla linnapoolne ots paistab Teele üsna hästi reguleeritud. Rohkem segadust tekib silla Rääma-poolses üpris hämaras otsas, kus peale- ja mahasõiduteede skeeme on mitu korda muudetud. “Suuremaid õnnetusi pole olnud, küll esineb probleeme veoautodega, mis õigest mahasõidust mööda sõitnud või suurte mõõtmete tõttu kitsal mahasõidul pehmele pinnale sattudes kinni jäänud ja liiklust takistanud,” märkis Tee.
Pärnu linna aitaks liiklusohutumaks muuta Tee meelest kindlasti tänavavalgustuse uuendamine ja moodsamate, suunatava valgusega lampide kasutamine, kuid see sõltub paraku linna rahajaotamise poliitikast. Nagu Jannseni ristmiku ohutumaks muutminegi, mille suhtes liikluspolitseinike esindajad on linna liikluskomisjonile korduvalt ettepanekuid teinud.
Eelkõige aga peaks liikluses igaüks end ise aitama, olles tähelepanelik autoroolis ja kondimootoriga kulgedes, tehes end nähtavaks helkuriga, puhastades lumest autoaknad ning investeerides kvaliteetsetesse talverehvidesse.
