Eksperdid soovitavad Pärnu uue silla asukohta muuta

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Osaühing Hendrikson & Ko ja inseneribüroo Stratum soovitavad Pärnu uue silla variantidest valida Raba–Aia, kuid nihutada selle Ülejõe-poolset otsa endise linavabriku poole.

Selleks tuleb Wendrele kuuluvast Rääma 38 kinnistust võõrandada ligi kaheksa protsenti ehk 4000 ruutmeetrit. Võrreldes varem Raba ja Aia tänava vahele planeeritud sillaga, oleks uue variandi veepealne osa lühem ja maapealne pikem. Selline sild tuleks odavam, samal ajal säiliksid kõik Raba–Aia sillakoridori eelised.

Ummikud suurenevad

Pärnu sillavariante võrrelnud eksperdid hoiatavad, et silda ehitamata jättes suurenevad liiklusummikud ja Pärnu keskmine ühenduskiirus väheneb 2030. aastaks, võrreldes 2010. aastaga, ligikaudu kümne kilomeetri võrra tunnis. Senine Kesklinna sild ning Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmik on ülekoormatud, kesklinna ühendus Rääma ja Vana-Pärnuga halb.

Eksperdid võrdlesid Raba–Aia, Raba–Pargi ja Raba–Vingi sillakoridori. Pärnu üldplaneeringus on kolmas sild ette nähtud Raba–Vingi ühendusele. Raba–Aia silla kavandamist alustati eelmise linnavalitsuse ajal.

Praegune võimuliit on koalitsioonilepingus lubanud otsustada uue silla asukoha ja kehtestada selle detailplaneeringu, loomaks eeldused, et silda saaks ehitada aastatel 2013–2017.

Vingi variant hävitaks poole Rääma pargist, Männipargi lasteaia, kuus 14 korteriga eluhoonet ja neli eramut. Pargi silla teele jääksid politseimaja ja kaks eluhoonet. Aia variandi puhul tuleb peale osa Rääma 38 kinnistu võõrandada osa Port Artur Grupile kuuluvast Lai 11 kinnistust ja lammutada kaks seal asuvat laohoonet.

Kõige pikem, 685 meetrit, oleks Raba–Vingi sild. Veepealne osa moodustaks sellest 348 ja mahasõidud 337 meetrit.

Pikkuselt järgmine oleks Raba-Pargi: 495 meetrit. Selle veepealne osa oleks 320 ja mahasõidud 175 meetrit.

Raba–Aia algse variandi pikkus oleks 460 meetrit, sellest 359 vee peal ja 101 mahasõidud. Kui võrrelda ainult veepealseid osi, tuleks Aia variant kõige pikem.

Eksperdid teevad ettepaneku Raba–Aia silda linavabriku poole nihutada, nii oleks silla veepealne osa 18 meetrit lühem ja maapealne 174 meetrit pikem. Siis saaks sild 616 meetrit pikk, sellest 341 vee peal ning 275 mahasõidud.

Kõige odavam oleks Raba–Pargi

Võttes ruutmeetri hinnaks ligi 2500 eurot, on eksperdid välja arvutanud kõigi nelja variandi maksumuse. Kui ehitada 16 meetrit lai kahe sõiduraja ja kahepoolse kergliiklusteega sild, maksaks Pargi variant 12,8, muudetud Aia variant 13,64, Vingi 13,92 ja Aia 14,36 miljonit eurot. Kui ehitada 19,5 meetri laiune kolme sõiduraja ja kahepoolse kergliiklusteega sild, maksaks Pargi 15,6, muudetud Aia 16,62, Vingi 16,96 ja Aia 17,5 miljonit eurot.

Aia variandi puhul tuleb ehitada kolm, Pargi puhul neli ristmikku. Raba-Aia nõuaks kahe ristmiku ja ühe liiklussõlme ehitamist.

Ekspertide hinnangul ei lõhuks Decorast ühelt ja Port Artur 2 kaubamajast teiselt poolt suunduv Raba–Aia sillakoridor linna struktuuri ja oleks liiklejatele arusaadav, sest suubuks Aia tänavale. Laia ja Pika tänavaga ristumised lahendataks ringristmikega.

Raba–Pargi lõhuks eksperthinnangu andjate väitel linna struktuuri ja tekitaks Laiale tänavale, politseimaja ette ja Pargi–Rüütli–Vanapargi ristmikule lisaliiklussõlmed. Liiklusskeem oleks autojuhtidele arusaamatu.

Raba–Vingi puhul oleks võõrandatava vara hulk kõige suurem ja kuna liikluskoridor teeb Pika tänava ja Riia maantee ristmiku piirkonnas olulisi suunamuutusi, oleks see liiklejatele ebaselge. Sillakoridori tõttu võib linnakeskus nihkuda, selle ühendus kesklinna praeguse teedevõrguga on halvim.

Vingi, Suur-Jõe ja Laia tänava ristumise kanti ehitataks ringristmik, Riia maantee, Vingi, Pika ja Vanapargi tänava ristumine jääks enam-vähem samasuguseks nagu seni.

Port Arturilt on maad vaja

Ükskõik millise sillavariandi ehitamine suurendaks keskmist ühenduskiirust Pärnus kolme kilomeetri võrra tunnis. Silla koormus hommikusel tipptunnil oleks kõige suurem Pargi variandi puhul, järgneksid Aia ja Vingi. Samal ajal on Pargi variandi liiklusskeem kõige ebaselgem ja tühisõite kõige rohkem.

Enim tekitaks müraprobleeme Raba–Vingi, sest selle lähedal on juba praegu elamud. Aia ja Pargi suubuvad arengualadele, kus hooneid ehitades saab sillakoridoriga arvestada.

Hendrikson & Ko ja Stratumi eksperthinnangus peetakse kõige eelistatumaks variandiks Raba–Aiat, kuid tehakse ettepanek seda muuta. Kõige ebasobivam oleks ekspertide hinnangul Raba–Vingi sild.

Raba–Aia variandi puhul on linnale seni komistuskiviks olnud Port Artur Grupilt võõrandatava maa hinna suhtes kokkuleppimine. 2007. aastal kavandati 4000ruutmeetrise sillakoridori võõrandamiseks 15 miljonit krooni, kuid pärast võimuliidu muutumist (IRL asendus Mart Viisitamme linnavalitsuses Reformierakonnaga) võeti see lisaeelarve projektist välja.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles