Erli Aasamets: Kavandatava gümnaasiumireformi suurim küsimärk on selle eesmärk

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Hariduse kõrval on haritust vaja, koostöö tagab edu ja tarkuse kõrvale on tarvis arukust,” ütleb Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets.
“Hariduse kõrval on haritust vaja, koostöö tagab edu ja tarkuse kõrvale on tarvis arukust,” ütleb Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa kagunurka jääv üle paari tuhande elanikuga Kilingi-Nõmme linn võib uhke olla gümnaasiumi üle, mis ehitati Sambla tänavasse 50 aastat tagasi ja kus iseseisvuspäeva aktusel selguvad kooli juubeliaasta parimad fotojäädvustajad.

Juhtkonna tööpäevi aga tihendab teadmine, et Kilingi-Nõmme gümnaasium on valitud 2014. aastal toimuvate koolieksamite pilootkooliks Pärnumaal ja jaanuari lõpuks peab valmis saama lähteülesanne. Riigis on selliseid pilootkoole 20, kus ületuleva aasta kevadel sooritavad lõpetajad ka kooli küpsuseksami.

 iks Kilingi-Nõmme gümnaasium otsustas osaleda riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse korraldatud konkursil “Gümnaasiumi koolieksamit toetavate juhendmaterjalide ja näidiseksamitööde väljatöötamine”?

Meie pilk pole mitte homses, vaid ülehomses. Sellepärast kandideerisimegi. Kool peab vaatama, mis aastate pärast saab. Võib tunduda, et 2014. aasta on kaugel, aga koolieksami ettevalmistus on väga pikk protsess ja mahukas töö ning sellega ongi meie õpetajate töörühm alustanud.

Mis kandideerimisse puutub, siis läinud sügisel oli kõigil gümnaasiumidel võimalus kandideerida pilootkoolide hulka, et hakata uut eksamikorraldust välja töötama ja hiljem teistega kogemusi jagama. Need õpilased, kes käivad praegu kümnendas klassis, ongi meie pilootõpilased, kes peale kolme riigieksami teevad koolis õpitud õppesuunal komplekseksami.

Mis muutub teadmiste kontrolli läbivale koolilõpetajale selle ümberkorraldusega paremaks?

See sunnib õpetajat ennast õppima, väljuma rutiinist, mõtlem rohkem sellele, mis ootab tema õpetatavaid õpilasi mõne aasta pärast ees.

Sügisest plaanite rakendada oma koolis uue õppesuuna. Millise?

Meil on juba kolm õppesuunda, need on loodusainete, sotsiaalainete ja majanduse-ettevõtluse suund. Sügisest alustame kartograafia, kinnisvara ja planeeringute õppesuunaga, seega insenertehnilistele aladele ülevaatekursuste andmist. Selliste teadmistega inimeste järele tunnetame riigis nõudlust, olgu või ehituste ja planeeringute valdkonnas, maastikukorralduses. Aga samuti on teadmisi nii kinnisvarast kui õigusaktidest vaja kas või korteri üürimisel või korteriühistu liikmel.

Kilingi-Nõmme gümnaasium võib ennast vähemalt esialgu tugevalt tunda, sest vaadates Maalehes avaldatud ja praeguse haridus- ja teadusministri suunistele tugineva gümnaasiumireformi tulemust, jäävad Pärnumaa seitsmest gümnaasiumist “vähemalt teatavaks ajaks” alles Kilingi-Nõmme ja Vändra. Või saate täita normi, 252 õpilast kolmes paralleelis gümnaasiumiossa?

Ei, me ei saa sellist normi täita. Õpilaskodu jääb väikeseks ja ilmselt sekkuks tervisekaitse, kui nii suured klassikomplektid moodustataks. Meie 1961. aastal ehitatud koolimajas on vaid üks klassiruum nii suur, et sinna mahuks üle 28 õpilase.

See arv, 252, on tuletatud arvestusega, et gümnaasiumiastme õpetajatel oleks täiskoormus. Sellist süsteemi saaks minu arvates rakendada Pärnus näiteks Ülejõe gümnaasium. Aga mõnel juhul on mõistlik, et üks õpetaja annab tundi nii põhikoolis kui gümnaasiumiosas, olgu näiteks loodusainete ja kehalise kasvatuse õpetaja, sest neile ei annaks tundide maht teisiti täiskoormust.

Mulle tundub, et kavandatav ümberkorraldus, ja mitte ainult see, on varjatult avalik haldusterritoriaalne reform, mis lööb toimiva tugeva süsteemi jalust. Milline on teie arvates Aaviksoo variandi suurim küsimärk?

Mina ei hakkaks kommenteerima haldusterritoriaalse reformi osa, kuid arvan, et osal juhtudel on õige aeg mööda lastud. Meie tegime reformi Kilingi-Nõmme linna, Saarde ja Tali valla ühinemisega õigel ajal, 2005. aastal, seda kinnitab omavalitsuste finantsvõimekuse analüüs.

Kavandatava gümnaasiumireformi suurim küsimärk on selle eesmärk. Kui eesmärk on gümnaasiumilõpetajate edasiõppimine tasuta kõrgkoolikohtadel, siis kuidas lahendatakse keskharidust nõudvate kutsete õppimine?

Arvan, et üle poole kutsehariduse erialadest komplekteeritakse keskhariduse baasil. Kuidas saab koolitada näiteks politseinikke, piirivalvureid või isegi juuksureid, kelle õppimise eeldus on keskharidus? Näiteks Pärnumaa kutsehariduskeskuses on 15 eriala põhihariduse ja 7 keskhariduse baasil, Tallinna majanduskooli saab ainult keskhariduse baasil, Tartu kutsehariduskeskuses on vaid kaks eriala põhihariduse, ülejäänud viis keskhariduse baasil. Kuidas kavatseb ministeerium seda reguleerida ja mida ütlevad tööandjad?

Kui saaks eesmärgi selgeks – kust maalt on vaja pidada gümnaasiumiharidust kõrgkooli taimelavaks –, oleks kergem edasi mõelda.

Kas olete kohtunud Pärnu linna kolleegidega ja saanud teada, millised keskkoolid või gümnaasiumid on nii suured, et järgida suunist: vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid?

Pärnu linna kolleegidega ma otseselt rääkinud ei ole. Veel ei ole, kuigi Pärnu linn on omavalitsuste liidu liige ja pärast ministeeriumi nõuniku Kalle Küttise esinemist meie ees vormus ühiskiri vastuseks ministri küsimustele.

Mida te niisugusest matemaatikast arvate? Tuge ju ei ole, ei õpilaskodusid ega toimivat ühissõidukiliiklust. Sellest, et maapiirkonna õpilase linna koolisaatmine tähendab vanemate rahakotist suuremat väljaminekut, ma ei kõnelegi.

Õpilaskodude teema on praegu ebaselge. Vastuseta on küsimused, kas haridusministeerium kavandab kodukoha või kodulähedase gümnaasiumi kaotamisega neile elukohatoetust või langeb kohalikule omavalitsusele kohustus maksta leibkonna linnas keskharidust omandavale lapsele toetust. Kui haridusministeerium kavandab finantse puudutavaid muutusi, peaksid need kajastuma riigieelarves, vähemalt selle strateegias.

Eeldades, et oleme gümnaasiumivõrgu korrastamisega nõus, tuleks näiteks aastani 2016 igal aastal Kilingi-Nõmmest Pärnusse 95 kuni 110 õpilast. Koostame mängult mudeli, mille järgi pool neist leiab linnas üürikorteri või ühiselamukoha.

Aga teine pool jääb ikkagi maalt kooli ja koju tagasi sõitma. Kelle vastutusalasse langeb sellisel juhul õpilastranspordi korraldamine ja kes selle eest maksab? Kui õpilased jõuavad Pärnust pärast tunde Kilingi-Nõmme kella kuueks õhtul, ei lähe enam ükski liinibuss siit Tali, Kanaküla või mis tahes muu küla suunas.

Nii et kavandatav gümnaasiumireform on rajatud matemaatikale, aga arutlused seoste üle on pidamata. Unustatud on seonduvad suunad, nagu toitlustamine, elamine ja kahesuunaline transport, see tähendab maalt linna ja tagasi.

Kas niisugune ümberkorraldus, kus matemaatiliselt jääks maakonda vaid paar linnagümnaasiumi, tagab ikka võrdse ligipääsu haridusele? Minu arvates ei taga.

Teie juhitavas koolis on kõigile gümnaasiumiosas õppijatele lõuna tasuta, selle maksab oma eelarvest kinni Saarde vallavalitsus. Miks, kui siin õpib teistegi omavalitsuste ja maakondade lapsi? Ja õpilaskodus elamine on tasuta.

Selline on olnud vallavolikogu otsus. Õppivate noorte toetamine on valiku, väärtushinnangu küsimus.

Kui kaugele, õigemini kui kõrgele on kuulda omavalitsuse hääl gümnaasiumi allesjäämist otsustades? Et see ei jääks vaid pealinna, vabandust, Taaralinna kabinettide vaikuses tehtud ametnike otsuseks.

Ma ei pea õigeks praegu rääkida ühe gümnaasiumi hääle kostmisest. See eeldaks erakonda kuulumist.

Pärnumaa omavalitsuste liidu ühisseisukoht läks haridusministeeriumi poole teele. Aga selleks, et kõikide reformitavate gümnaasiumide hääl kostaks, tuleb neil mõttekaasluseks ühineda.

Teemaplaneeringu “Maakonna sotsiaalne infrastruktuur 2008-2015” haridusasutuste paiknemise ja tuleviku kaarti vaadates on seal vajadusel reorganiseeritavate keskkoolidena märgitud Pärnu-Jaagupi, Sindi ja Audru. Kilingi-Nõmme gümnaasiumi lastevanemate üldkoosolekul on teemaks arengukava 2015. aastani. Kas see on piir, millest riiklikus “kiiresti ja korraga” reformiõhinas kaugemale vaadata polegi mõtet?

Põhikooli ja gümnaasiumi seaduse paragrahvi 67 lõige üks nõuab vähemalt kolmeaastast arengukava ja praegust muutustest tiinet aega arvestades nii ka teeme. See ei tähenda, et me ei mõtleks ettepoole. Meil on 2020. aastani igaks aastaks mingi idee. Selleks jaanipäevaks võiks staadioni rajamine olla nii kaugel, et sinna muru külvata. Käsil on kaarhalli ümberkujundamine tehnoloogiaõpetuseks ja spordi-seiklussaaliks.

Eri tehnoloogiatega toimetulek on edaspidi noortel üks võtmeküsimusi ja spordialade atraktiivsus on noortel muutunud – rohkem on vaja action’it.

Töösse on võetud kooliümbruse pargi uuendamine koos valgustuse säästlikumaks kujundamisega, koostöös valla ja spordiklubiga Saarde liivaväljaku rajamine ja muudki. Eesmärk on üks: et nii õpilastel kui kogukonnal tervikuna oleks mitmekülgsemaid võimalusi.

Olete Saarde vallavolikogu esimees ja Pärnumaa omavalitsuste liidu haridus- ja noorsookomisjoni esimees ning liit arutas nelja küsimust, millele minister Aaviksoo omavalitsustelt vastuseid ootab. Üks neist on „Kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?“.

Vahet pole, kes on pidaja – kassi värv ei mõjuta hiirte püüdmist. Olulisim on eesmärk: kas gümnaasiumid on vaid kõrgkooli taimelava või eestimaalastele üldise hariduse, sealhulgas kasvatuse tagamine.

Mõlemad variandid on kooli pidajana võimalikud ja vajalikud. Vahest tuleks tõsiselt kaaluda keskhariduse kahte mõistet, nagu seda teevad Leedu ja vist ka Läti, need on keskharidus ja gümnaasiumiharidus.

Raha peame lugema kõik, olgu riigiametis, eraettevõttes või koduperenaisena. Aga taas tõden, et väikest riiki hõlmavat ümberkorraldust kavandades ei küsi kavandajad, kuidas on inimestel parem. Ikka ja jälle nähakse vaid kokkuhoidu. Kas ja kus näete teie kui vallavolikogu esimees ja koolijuht kõnealuse reformi tulemusena säästmist?

Mina Saarde vallale rahalist säästu ei näe. Meie gümnaasiumiosa majandab ennast ära. Pigem eeldan kulude summeerimist. Puht majanduslikus mõttes püsikulud hoonetele, tugistruktuuridele ja muule säärasele ei vähene ja osa kulusid lisandub. Kui mitte otse vallale, siis kindlasti lapsevanemale.

Teil on päevakorral eksamikorralduse muudatus. Kui kaugel olete lähteülesande koostamisega?

Eritluskirjast ringleb mustandi versioon, kogume mõtteid. Õpetajate töörühmas on seitse inimest, nii et iga viies õpetaja on sellesse ringi kaasatud. Skelett on püsti, juba kasvatame lihaseid.

Millega teie kui kauaaegse õpetaja ja sügisest ka koolijuhi süda rahule jääb?

Kilingi-Nõmme gümnaasiumi ja oma koduvallaga jääb minu süda rahule. Rahulolu ei tähenda paigaltammumist.

Milline on teie sõnum kolleegidele, õpilastele, nende vanematele?

Hariduse kõrval on haritust vaja. Koostöö tagab edu ja tarkuse kõrvale on tarvis arukust. Seni oleme suutnud teha arukaid otsuseid.



CV

 Sündinud 1963 Järvamaal.

 Lõpetanud 1986 Eesti põllumajanduse akadeemia majandusteaduskonna ja 2009 Tallinna ülikooli informaatikaõpetaja, kooli infojuhi eriala ning läbinud samas haridusasutuse juhtimise kvalifikatsioonikoolituse.

 Vabariigi aasta õpetaja 1999.

 Haridusteaduste magister.

 Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor alates 2011 ja Saarde vallavolikogu esimees 2009. aastast.

 Pärnumaa omavalitsuste liidu noorsoo- ja hariduskomisjoni esimees 2009. aastast.

 Abikaasa Anne Aasamets on õpetaja, aasta õpetaja 2001.

 Peres kaks tütart ja poeg.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles