Magusasõltlase kibe elu

Rasvane rikkalik toit mulle õnneks ei maitse. Minu põlvkond on üles kasvanud ajal, kui kartuleid keedeti potis, selle asemel et uputada neid keevas rasvas, ja kiire eine tähendas võileiba, mitte burgerit.

Šokolaad aga tähendab iseendale pühendatud minuteid kohvitassi juures, kook mõnusat äraolemist pereringis või sõprade keskel. Magusad hetked mõjuvad mulle justkui väikese emotsionaalse kallistusena, seepärast on neist nii raske loobuda.

Peale selle kannatan õhtuse jalaprobleemi all. Kell kümme õhtul annan endale aru, et kõht tegelikult tühi pole, aga jalad viivad ikka külmkapini. Ilmselt on tegu teadlaste poolt väheuuritud sündroomiga jalgade iseeneslikust toimimisest.

Hästi pole mõjunud ka istuv töö, mis koos eelmainitud faktoritega on mulle lisanud kaalu keskmiselt kilo–poolteist aastas.

Figuurisõpradega liitudes sean eesmärgi kaotada vähemalt kuus kilo, et olla tervem ja rõõmsam kui praegu.

Tervislik kodutoit

Esimene nädal figuuriga sõbrustamist läheb erilise pingutuseta. Teen kodus süüa kõike, mida tavaliselt: pastarooga kanafilee ja aedviljadega, kartuliputru, riisisuppi, tatart hakklihaga, ahjukala, omletti, pannkooke, mannavahtu, kisselli. Taldrikule toidumäge ei ehita, senisest rohkem laon portsjonisse toorsalateid. Magustoitu võtan õige vähe, kisselli kõrvale teen vahukoore-kohupiimakreemi perele ning rasvata kohupiima ja piima segu endale.

Suurim muutus toimub poes: kõnnin sirge seljaga mööda kommi- ja küpsiseriiulitest, kuhjates selle asemel ostukorvi õunu, porgandeid, paprikaid, mandariine, kohupiima ja jogurteid. Loen lastele sõnad peale, et šokolaadi ja komme tohib osta ja süüa ainult salaja, minu silma alla kiusatused sattuda ei või.

Samal ajal avastan, et kui olen õhtusöögiga senisest natuke rohkem vaeva näinud, leiutanud prae kõrvale mõnusa salati või lahja magustoidu ning pannud lauale puuviljavaagna, ei käidagi enam sada korda õhtu jooksul näljutsedes köögi vahet.

Aed- ja puuviljad vähendavad magusaisu ja maitsevad kõigile, näiteks porgandi-apelsini-ananassisalatist jätkus mulle endale vaid kasin lusikatäis.

Leiutan kõrvitsa-apelsinimahla-banaanismuuti, mis hinnatakse pere poolt natuke hapuks, aga mulle maitseb väga.

Õhtuse jalaprobleemi lahendan tassi tee ning riisi- ja tatragalettidega, mida kaloreid kartmata võib mitu tükki ära krõbistada. Tilgake moosi muidu üsna kuival galetil muudab selle päris heaks ja nii lähevadki õhtud ilma külmkappi ründamata mööda.

Ühikute matemaatika

Palju raskemalt läheb ühikute ehk tarbitud kalorite arvestamisega. Mul pole grammikaalu, seepärast ei oska üldse arvata, kui palju kaalub taldrikutäis suppi või makarone.

Figuurisõprade antud ühikute lugemist hõlbustavas registris on enamik mõõtühikuid grammides, aga teadmisest, et 50 grammi juustu annab ühe ühiku, on vähe abi, sest ma ei tea, kas 50 grammi on üks, kaks või kolm viilu.

Samuti ei suuda ma välja arvutada näiteks kalkuni-köögivilja-riisihautise kalorsust. Kas peaksin kõik koostisained ükshaaval enne ära kaaluma? Ühe ühiku annab 300 grammi porgandeid, kuid ainult 120 grammi herneid. Aga kui mul on köögiviljasegu?

Kaotan pea korra väljas lõunatades: hakkliharull peidab endas nii sinki kui köögivilju, ma ei tea, kui palju seal on kastet ja kui suures koguses on praadimisel kasutatud õli.

Abiks kalorilugemisel on Figuurisõprade on-line-teenus, mis laseb veebis toidupäevikut pidada. Mina eelistan “NutriData” toitumisprogrammi internetis, mis samuti aitab analüüsida oma menüü energia- ja toitainete sisaldust. Programm põhineb tervise arengu instituudi hallataval toidu koostise andmebaasil, mida uuendatakse kord aastas.

Sisestades oma igapäevased pudrud-supid, laseb programm tarbitud koguse valida muu hulgas foto järgi, väga mugav!

Lisaks näitab kava pidevalt, kui palju kaloreid olen päevanormist juba tarbinud. Päeva lõpus näägutab, kui olen mõnda toidugruppi söönud liiga vähe või üleliia, sellest tulenevalt soovitab järgmistel päevadel rohkem valku või mõnd mineraalainet pruukida ja loeb üles kõik toiduained, mis neid sisaldavad.

Üritan ühikuid lugeda nii- ja naapidi, tundub, et punkt või paar jääb päevanormist ikkagi puudu. Huvitav. Kõht tühi igatahes ei ole. Mõnus õhuke tunne hoopis.

Vesi versus kiusatused

Vett ei jaksa ma poolteist liitrit päevas juua, aga liitriga saan hakkama. Kui kõht vett täis, ei mahu sinna toitugi eriti palju.

Esimene kiusatus tabas mind nädalavahetusel, kui pere kell kaheksa õhtul äsja valminud kartulisalatit sööma asus. Ikka seda õiget salatit, majoneesi, vorsti ja munaga, mitte saleneja maitsestamata jogurtiga salatit. Kaks supilusikatäit julgesin võtta, rohkem mitte.

Teisel päeval pakkus kolleeg sünnipäeva puhul assortiikomme ja kreemikooke. Valasin vapralt endale järjekordse tassitäie vett, hoolimata oma sisemise hääle karjest: “Koogid! Head koogid! Palju kooke!”

Kolmandal päeval sõpradega õhtut veetes aga ei suutnud ma keelduda kohupiimaga tuuletaskust. Ja paarist šokolaadiküpsisest. Ja peotäiest beseedest. Häbiväärne langemine!

Aga üks kord kahe nädala jooksul äkki võib?

Kaal on ju ikkagi juba langenud. Kaks kilo ja 600 grammi kahe nädala kohta pole palju, aga midagi ikka!

Figuurisõprade põhimõtted

 Keelatud toiduaineid pole ja kõike võib süüa, ainult koguseid tuleb jälgida. Peab õppima kombineerima toite nii, et kõht saab täis ja toidust saadav energiahulk on väiksem, kui keha kulutab.

 Toitainete kalorisisaldust mõõdetakse ühikutega, mille arvutamisel on abiks register. Kaalulangetamise perioodil soovitatakse päevas tarbida naistel 1200–1500 kcal, meestel 1600-1800 kcal. Kaalulanguseni jõuab siis, kui kasutada iga päev ära endale vajalikud ühikud ja jälgida ühtlasi toidupüramiidi, et kõik toidugrupid oleksid menüüs õigetes proportsioonides olemas.

 Jälgida tuleb taldrikureeglit: pool taldriku sisust moodustagu aedviljad-salatid, veerandi kartul, riis või makaronid ja ülejäänu kala või liha.

 Hea tervise nimel on tarvis päevas süüa kolm korda põhitoitu ja kaks vahepala.

 Vesi viib organismist välja salenemisel vabanevaid jääkaineid ja korrastab ainevahetust. Sellepärast jooge päevas kaheksa klaasi vett, millest kaks klaasi võib asendada tee ja kaks klaasi kohviga.

 Rasvu põletab lihaste töö, liikuge iga päev vähemalt pool tundi.

 Toidukordade vahe võiks olla kolm–neli tundi, vähemalt kaks tundi enne magamajäämist ei peaks sööma. Enamik süsivesikutest tuleks süüa päeval, õhtul on parem valida midagi kergemat.