Mullu läks Pärnus kaubaks 578 korterit

„Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut,” tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära.”

Raha keeles väljendudes müüsid kinnisvarafirmad Pärnus kortereid mullu 23 miljoni euro eest, mida oli 2010. aastast 14 protsendi ehk 1,9 miljoni euro võrra enam.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi koostatud 2011. aasta kinnisvaraturu ülevaadete kohaselt tehti Pärnus aasta esimeses pooles kokku 324 kinnisvara ostu-müügitehingut kogusummas 13,3 miljonit eurot, 2011. aasta teises pooles aga sai uue omaniku 254 korterit, kusjuures ruutmeetri kaalutud keskmiseks hinnaks kujunes teisel poolaastal 633 eurot.

Vähi kokku pandud ülevaate põhjal maksis vanema korteri ruutmeeter 2011. aasta teises pooles keskmiselt 630 eurot ja remonti vajava korteri ruutmeeter keskmiselt 440 eurot. Uuselamute korterite hinnatase oli enamasti vahemikus 1000-1200 eurot ruutmeeter.

Turuhinnaga müügipakkumise korral kestis korteri müük keskmiselt pool aastat.

Meeldib Pärnu vaikus

Sutt märkis, et valdavas enamuses ostsid kortereid eestimaalased, täpsemalt pärnakad.

„Välismaalasi, ma võin siia-sinna eksida, on 10-20 protsenti,” pakkus Sutt. „Nemad ostavad kallimaid, neid, mida pärnakas osta ei jõua – uusi kortereid ranna rajoonis, kesklinnas.”

Need viimati nimetatud on piirkonnad, kus asuvaid kortereid kõige enam tahetakse. Seda vaatamata nende kõrgemale hinnale.

„Neid, kes tahavad Ülejõele või Maisse osta, on vähe,” tõdes Sutt. „See on hinnatundlik klient, kellele on Pärnu mingil põhjusel nii armas, et tahab siia soetada vara, aga et palju kulutada pole, valib muu piirkonna. Enamik ostab siiski ranna rajoooni, kesklinna.”

Rääkides pikemalt Pärnusse kinnisvara soetavatest välismaalastest, nentis LVM Kinnisvara juhatuse liige, et kõne alla tulevad eelkõige soomlased, kuid järjest enam Eesti idanaabridki.

Nii soomlastele kui venelastele meeldib Pärnu oma rahulikkuse, vaikuse, väiksusega. Soomlastele on Pärnu soodne veel sellegi poolest, et Eesti suvepealinn on Helsingist laias laastus nelja sõidutunni kaugusel. Rääkimata keelekeskkonnast ja põhjanaabrite rahakotile paljudes eluvaldkondades väga sõbralikust hinnatasemest.

Venelastest kõneldes tõdes Sutt, et nende juures on kõige olulisem suhtumise muutumine. Enam pole Eestisse sõitjail neid nelja-viie aasta eest kammitsenud hirmu.

„Kui meie juures käinutega pikemalt juttu ajasime, rääkisid nad uskumatust vahest selles, mida nad kuulsid oma inforuumis ja mida nägid siin,” muigas Sutt. „Kui nende sõbrad kuulsid, et nad lähevad Pärnusse, olid need hirmsasti mures, sest nende ettekujutus oli, et siin luurab iga põõsa taga kaitseliitlane, kes hoiab võõrast sihikul ja ootab vaid sobivat võimalust päästikule vajutada.”

Samuti on Peipsi taga riigis elajatele oluline viisarežiimi märgatav lihtsustumine: kui varem saanud nädalaks viisat soovinu selle heal juhul kaheks päevaks, siis nüüd on pigem nii, et Eestisse nädalase sissesõiduloa taotlejale antakse aastane viisa.

„Soojenemine riikidevahelistes suhetes on vähemalt konsulaadi tasemel märgatav,” tõdes Sutt.

Ent venemaalaste poolt Pärnusse ja mujale Eestisse kinnisvara soetamine on ilma ja inimesi näinud Suti arvates väga oluline vihje siinse kandi tulevikule.

„Kinnisvaraturg on stabiilsuse näitaja,” väitis LVM Kinnisvara juhatuse liige. „Kinnisvara ei osteta sinna, kus on oodata muudatusi.”

Iseloomustades müüdavaid kortereid, ütles Sutt, et kõige suurem on olnud, on ja paistab, et jääbki olema nõudmine kahetoaliste järele. Seda ilmselt nii sellepärast, et neid on turul kõige rohkem, nende hind on paljudele jõukohane, kuid tingituna sellestki, et kahetoaline korter on mõneti universaalne.

„Kui ühetoalises magad, elad ja sööd ühes ruumis, siis kahetoalisel on see pluss, et üks on magamistuba ja kahetoalisse mahub häda korral ära väiksem peregi,” põhjendas Sutt.

Riske veel ei võeta

Ehkki Pärnus on müügis tuhande korteri ringis, ei välista see elamispinna juurdeehitamist. Kindlasti ehitatakse, kuid esialgu ei tule ehitatavate korterite mahud suured: buumiaegse suurejoonelise ehitamise riski ei juleta võtta isegi Tallinnas.

„Pärnus on heas kohas väiksematele kortermajadele kindlasti nõudlus,” pakkus Sutt.

Kuhu hakkavad hooned kerkima, ei tihanud Sutt pakkuda. Uusi elamurajoone on planeeritud terve rida, paraku praegune majandussituatsioon nende realiseerimist ei toeta. Liiati on tulevik selles valdkonnas tume.

„Aga ega elu seisma jää. Praegu võib-olla on probleeme elanikkonna vähenemise ja vananemisega, kuid mõne aasta pärast olukord ehk muutub ja inimesi hakkab siia juurde tulema - ega me kõike ette näe,” tõdes Sutt. „Kui me Pärnust nii pessimistlikult mõtleme, et kellele, milleks ja miks üldse, võime linna hoopis kinni panna.”

Samal ajal oli rääkija sunnitud tõdema, et ehitushinnad on Pärnus siiski nii palju tõusnud, et Eesti keskmist palka teenivate inimeste ostujõud jääb uue korteri ostmisel kahjuks nadiks. Seda isegi Pärnu mitte eriti menukates elurajoonides, rääkimata elamispinnast ranna rajoonis või kesklinnas.

„Üle oma varju ei hüppa, aga olen optimistlik,” ütles Sutt. „Suur kriis on läbi, kaks aastat on olnud stabiilsed ja iga aasta on lisanud midagi rõõmsamat.”