Nii kui ilm vähe külmemaks pöörab, on päästjatel käed tööd täis. Neljapäeval registreeris Lääne päästekeskus mõne tunni jooksul neli väljakutset, mis kõik rohkemal või vähemal määral seotud ebaõnnestunud kütmiskatsega.
Käre külm ja kahjutuli käivad käsikäes
4. veebruar 2012, 08:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kell 15.05 teatati põlevast sõiduautost Pärnu linnas Sambla tänaval. Päästjate saabudes selgus, et auto mootoriruumis oli toimunud põleng, mille omanik oli kustutanud lumega. Tulekahju arvatav põhjustaja oli elektriline mootorisoojendaja.
Kell 15.42 tuli häirekeskusele teade, et Are vallas Suigu külas on seltsimaja katlamajas põleng. Päästjad põlengut ei tuvastanud, tegemist oli läbipõlenud ja suitseva korstnaotsaga.
Kell 16.51 sai häirekeskus teate, et Sauga vallas Eametsa külas tuleb suvila katuse alt suitsu. Kui päästjad kohale jõudsid, põles kahekorruselise puitmaja katus.
Kell 18.34 teatati, et Sauga vallas Nurme külas põleb angaar. Põlengu põhjustas kütteseade, mis oli ehitatud nii, et ventilaatori abil juhiti soe õhk katlast eemale. Ventilaatoririkke tõttu kuumenes katel aga temperatuurini, mis süütas katlaruumis olnud materjalid.
Küttesüsteem korda
Ükski inimene neis õnnetustes kannatada ei saanud. Küll hävis omajagu vara. Et selliseid intsidente ei juhtuks, on Lääne päästekeskuse juhi asetäitja tuleohutusjärelevalve alal Indrek Laanepõllu ütlust mööda eelkõige inimestel endil palju ära teha.
Valdavalt saavad talvised tulekahjud alguse küttesüsteemist. Sestap tuleks esmajärjekorras see üle vaadata. Kui küttesüsteem on hooldamata, ongi loodud väga suur tõenäosus tahmapõlenguks.
Kütmisega ei tasu üle pingutada. Kui tekib vajadus tavapärasest rohkem kuuma anda, ei maksa seda teha kohe ja korraga, vaid mõistlik on panna ahjutäis hommikul ja teine õhtul.
Väldi ülekoormust
Kui ahi või kamin piisavalt sooja ei anna ja soovitakse sisse lülitada elekterkütteseadmed, peab jälgima, et elektrijuhtmestikku ja kaitsmeid üle ei koormataks. Näiteks on vale paigaldada ühele pistikule pikendusjuhe ja sinna järele lülitada mitu võimsat tarbijat.
“Veel hullem on sealt edasi viia uus pikendus uute tarbijatega, sest sellistel puhkudel on tulekahju kerge tekkima, eriti kui puuduvad automaatkaitsmed,” manitses Laanepõld.
Kui hoones on vanema tüübi sulavkaitsmed, ei tohi neid mingil juhul ise traadiga parandada ja nende võimsust tõsta. Kui kaitsmed välja lülituvad, tähendab see, et nende koormustaluvuse ülempiir on saavutatud ja tarbijaid tuleb vähendada.
Veetorustiku külmumise puhul peab nende sulatamiseks kasutama pideva järelevalve all tavakasutuseks mõeldud elektripuhureid. “Mitte mingil juhul ei tohi kasutada sulatamiseks lahtist tuld, leeklampi või ehituslikke kuumapuhureid, sest nende kasutamisest on tänavu alguse saanud mitu tulekahju,” lisas Laanepõld.