Iga paiga inimeste jaoks on muidugi kurb, kui postkontor ukse kinni paneb või pank sealt rahaautomaadi ära viib. Kurvastajatel või kurjustajatel tasuks aga meelde tuletada, kui tihti ise selles postkontoris või rahaautomaadi juures käidi.
Kalev Lillo: Elu maal muutub järjest paremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti ei tohiks sellistest juhtumitest teha üldistust, väites, et maaelu jääb seisma või taandareneb, lihtsalt pangaautomaadid asenduvad kaardimakseterminalidega ja postkontorid kiire internetiga.
Enne ja nüüd
Meenutame, milline oli olukord paarkümmend aastat tagasi. Maaelu mootoriteks olid sovhoosid-kolhoosid ja valdavaks tegevusalaks põllumajandus. Kusjuures suur osa tööst tehti käsitsi. Nüüdseks oleme tõstnud tootlust, inimtööjõudu vajatakse üha vähem, masinad teevad raskeid töid meie eest. Vanasti möllas 200 lehmaga lauda ümber terve brigaad inimesi, kellel oli klassitäis lapsi, praegu teeb kogu töö ära robot, teenindajaks vahest üks inimene.
Teede olukord Eestis polnud kiita, rääkisime Leedu muinasjutulistest teedest. Oleme uuendanud oluliselt põhimaanteid, mis sarnanevad teedega Euroopas. Igas maakonnas on rohkesti näiteid kohalikest teedest, mida viimastel aastatel on remonditud ja ehitatud, enamik teedest on tolmuvabad.
Telefonijärjekord oli isegi linnas pikem kui aasta, maal polnud lootustki vaba juhtmepaari leida. Tänapäeval on peale traadiga telefoni igaühele üle Eesti tagatud side ja andmevahetus mobiilileviga.
Elektripinge kõikus nii suurtes piirides, et osa seadmeid lihtsalt ei käivitunud. Kuigi arenguruumi veel jagub, on nüüd kvaliteetne elektrivarustus tagatud igal pool Eestis. Eraldi meede on seni täiesti elektrita olnud elupaikade elektrifitseerimiseks – hajaasustuse elektriprogrammi raames on ühenduse vooluvõrguga saanud 29 majapidamist.
Oluline areng viimasel kahel aastakümnel on ettevõtluse spektri laienemine väljaspool suuremaid linnu. Põllumajanduse osa maamajanduses on suhteliselt väike nagu teisteski arenenud riikides, asemele on tõusnud turism, tootmine, teenuste pakkumine.
Eestis on palju näiteid sellest, kuidas maapiirkondadesse investeeritakse. Teed ehitatakse maa-asulatesse enamasti koos kergliiklusteedega. Selline rajati just äsja Virtsu. Üksnes Harjumaa sai möödunud aastal juurde 25,6 kilomeetrit uusi rattateid.
Puhta vee ja kanalisatsiooni programmi raames on Euroopa Liidu abiga juba investeeritud ja investeeritakse edaspidi sadu miljoneid eurosid. Puhas joogivesi ja keskkonnasäästlik reoveekäitlus tulevad selle programmiga kõikidesse Eesti maa-asulatesse.
Palju paremaks on muutunud parvlaevaühendus Lääne-Eesti saartega, kus liinil on uued laevad, sadamate kordategemisse investeeritud üle poole miljardi krooni ja tundidepikkusi järjekordi, mis varem olid tavalised, näeb väga harva. Rekonstrueeritud on Piirissaare, Laaksaare, Munalaiu, Manilaiu ja Kihnu sadam.
Lähiaastatel investeeritakse maapiirkondade internetiühenduse arendamisse ligi 6,4 miljonit eurot, et tagada kiire interneti kättesaadavus kõigile Eesti elanikele. See ei võimalda tööd teha mitte üksnes Tallinna kontorites, vaid kõikjal Eestis.
Õpetajatele ja arstidele on hakatud maksma lähtetoetust, mis peaks tagama, et koolid ja haiglad üle Eesti saavad juurde kvalifitseeritud noori spetsialiste.
Eesti riik hoolib maapiirkondadest
Nii palju kui 2012. aasta eelarvega ei ole Eesti riik kunagi varem investeerinud. Võrreldes eelmise aastaga, kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti, 1,25 miljardi euroni.
Hulk sellest investeeringurahast läheb maapiirkondadesse, väljapoole suuremaid linnu. Kohalikud omavalitsused saavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest tänavu teede korrashoiuks 17,8 miljonit eurot, mis on üle 5 miljoni euro enam kui sel aastal. Parlamendiliikmena seisan selle eest, et Euroopa Liidu järgmisest eelarveperspektiivist saaks kindlasti rahastatud kohalike teede ja sildade uuendamine.
Heitmekvoodi müügist tehtavad kulud on üle veerand miljardi euro. Renoveeritakse riigi ja omavalitsuste hooneid ning korterelamuid, mis võimaldab energiasäästu ja kokkuhoidu tulevikus. Samalaadne programm peaks lähitulevikus käivituma eramajaomanikele. Kohalikele liinidele jõuavad samuti heitmekvoodi eest soetatud kvaliteetsed bussid.
Eespool öeldu peaks tõestama, et Eesti riik hoolib maapiirkondadest ja soovib elukvaliteedi võrdsustumist riigi eri piirkondades. Pealegi saab maal elades nautida asju, millest linnas võib vaid unistada: puhas elukeskkond, kogukonnatunne, vahetumad inimsuhted.