Tagasi
foto: PP
Kui külm õues näkku kargab ja toas ahju huugamisega samades detsibellides küttekulu rahakõlinat kuuled, saad aru, mis on tõelisus ehk päris elu.
Keda peaksid, kuni ilm jälle leebemaks läheb, huvitama pseudoasjad, nagu riigikogulaste meiekahjutahtlik plaan teha mingeid DASAsid, võik see, kas IRLi pealikuks saab kampsun või pintsak. Mis tähtsus on, kellele aumärk rinda pistetakse ja kellele mitte või mida tehakse Priit Toobaliga, kui on elulisemaid muresid.
Pole midagi teha, ilm suunab meie mõtteid jõuliselt. Me võiks ju kodutute varjupaikadest ja supiköökidest kõnelda ka kenal sügisel või tärkaval kevadel, aga kipume seda tegema ikka siis, kui hädalistel vesi suuni ja kogukonnal nende aitamist kiiresti tõhustada raske. Sama lugu on veetorudega, mille külmumise vältimiseks võiksime isoleerida või soojenduskaabliga varustada juba soojal ajal, kuid loomulikult ei tee me seda. Ega kontrolli üle oma kütteseadmeid, korstnajalga, auto akut. Sest: küll läheb, küll kestab, eks pärast näe. Lõunamaalik manjana on meiski.
Ning ootamatult on jama lahti: külmas kõvasti valu saav elektribörs lööb 100eurose megavatt-tunni hinna taga rekordeid, hangest leitakse esimene külmaohver, autod ei kavatsegi käiamisele vaatamata tööle hakata, tulekahju siin ja tulekahju seal.
Kõik õige, ettenägelikkus päästaks nii mõnestki pahandusest, aga äkki annab sooja ka positiivne mõtlemine? Halvad ajad öeldakse olevat selle poolest head, et nende järel tulevad paremad, ja miks ei võiks need juba kohal olla? Päike ju paistab, elektriautod ei olegi nii lootusetud mänguasjad, Viljandis organiseeris tuhatkond hullu 22 miinuskraadiga lumise rahvatantsupeo. Ja mingid veel hullemad tegelased üritavad elada Rõuge muinasmajas ehk tegelda kõik need külmad päevad sisuliselt ühe teema ehk suitsusaunas sooja tekitamise ning enese elus hoidmisega.
Ei ole positiivsed hullud otsas Pärnustki. Laupäeval nägin miinus 20ga kaht meest jalgrattaga sõitmas ja loendasin Raeküla spordiraja parklas kümmekond autot, mille roolijad ilmselt suusatama olid läinud. Pühapäeva varahommikul näitas auto termomeeter miinus 29, aga kontserdimaja juures silkas kaks rõõmsa näoga jooksjat.
Pühapäeva õhtul hakkas õhutemperatuur tõusma ja eile keskpäevaks oli juba soojem kui miinus kümme kraadi. Kevad käes, eks!
Muide, idee panna tühjade korterite omanikud külmal ajal seadusega oma omandit naabrite kaitseks kütma, on väga kiiduväärt. Aga tahaks väga näha, kuidas see õnnestub. Ei usu, et hammas peale hakkab.
