Linn andis Raeküla raudteejaama lammutusloa

Teet Roosaar
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks Raeküla ilusamatest hoonetest või amortiseerunud lobudik?
Üks Raeküla ilusamatest hoonetest või amortiseerunud lobudik? Foto: Ants Liigus

Kui Pärnu linnavalitsus või Raekülla bensiinijaama ehitada sooviv AS Olerex viimasel minutil pidurit ei tõmba, asuvad kütusefirma palgatud töömehed tänai  Raeküla raudteejaama hooneid lammutama.

19. jaanuaril andis Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel Saare Olerexile välja loa Riia maantee 116 asuva restorani-kohviku ja katlamaja-abihoone lammutamiseks. Lammutusloa aluseks olid kümne aasta tagune planeering ja linnavalitsuse ekspertiisispetsialisti Risto Kikkase arvamus OÜ Crushteci töö “Amortiseerunud hoonete lammutusprojekt” kohta.

27 aastaga amortiseerunud?

Raeküla raudteejaama projekteerinud Kuno Raude hinnangul ei ole Kikkase arvamus pädev ning on mõjutatud Olerexi ja Koppeli soovist aidata kaasa raudteejaama hoonete põhjendamatule lammutamisele.

“Seega on (arvamus, T. R.) korruptsioonihõnguline, mis ei saa olla aluseks olemasolevate hoonete lammutamisloa väljastamisele,” kirjutas Raude linnavalitsusele ja muinsuskaitseametile saadetud vaides.

Raude jutu järgi on täiesti välistatud, et 1985. aastal valminud NSV Liidu standarditele vastavad hoonete kandekonstruktsioonid ja 2004. aastal uuendatud katusekate ja siseviimistlus oleks amortiseerunud. Hoonete välis- ja siseseintes ei ole pragusid ning kümme aastat tagasi kehtestatud piirkonna detailplaneeringu järgi kuuluvad raudteejaama hooned säilitamisele.

Linnavalitsus lammutusloa väljastamist põhjendada ei soovinud. Peale Raude esitas linnavalitsusele lammutusloa väljaandmise kohta vaide Raeküla selts.

“Hoone ei ole amortiseerunud ja algatatud on selle muinsuskaitse alla võtmine. Minu arvates on ta üks Raeküla ilusamatest hoonetest, mis hakkab kohe linna sisse sõites silma,” rääkis seltsi juhatuse liige Piia Karro.

Eelmise aasta üks tulisemaid diskussioone Pärnu Postimehe veergudel oli see, kas ehitada eelmise aasta maist tühjana seisnud jaamahoone asemele Olerexi teenindusjaam või mitte.

Viimasena sõna võtnud linnapea Toomas Kivimägi tõdes, et Olerex on ostnud kinnistu teadmisega, et sinna võib uue ärihoone ehitada, muinsuskaitseamet hoonet kaitse alla võtnud ei ole ning kedagi ei saa sundida jaamahoones kohvikut pidama.

Olerexi plaanide miinusena nägi Kivimägi kaubaveokite tankimisega seotud liiklusprobleeme, mändide mahavõtmist ja tankla mõju Rail Balticu ehitamisele. Kõik need probleemid on aga seotud tankla ehitamisega, sellist luba pole linnavalitsus Olerexile veel andnud.

Tankla võib Rail Balticule ette jääda

Olerexi teenindusjuhi Antti Moppeli sõnade järgi kavatseb ettevõte teenindusjaama ehitada nii sõidu- kui raskeveokite teenindamiseks. Küsimusele, kui palju ja milliseid puid ehitamise käigus maha võetakse, vastas ta: “Ehituslike lisatingimuste kohaselt säilitame vähemalt 50 protsenti olemasolevatest puudest selliselt, et haljastus jaguneks krundil ühtlaselt. Vastavalt vajadusele oleme valmis ka haljastust lisama.”

Hoonete kohta rääkis Moppel, et linnavalitsuses kinnitatud arhitektuursed lisatingimused sisaldavad soovitusliku punktina arhitektuurikonkursi korraldamist. Praegu ei ole Olerex arhitektuurikonkurssi välja kuulutanud ja peab fassaadilahenduse asjus linnavalitsusega nõu. Nii juurdepääsuteid kui parklat on kavas vastavalt vajadusele lisada ja muuta.

Hoonestuse kavandamisel lähtub ettevõte kehtivast planeeringust ja leiab, et Rail Baltic ja tankla saavad teineteist mõjutamata koos eksisteerida.

Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärna sõnade kohaselt kavatseb riik lähiajal algatada Rail Balticu detailplaneeringu.

Tasuvusuuringu järgi kulgeb Rail Baltic Pärnus praeguse raudteega paralleelselt ja kuna Rail Baltic on kavas kogu ulatuses ehitada kahe rööpapaariga, laieneb raudtee kaitsevöönd ka Pärnus.

Seega võib Olerexi tankla tulevikus Rail Balticu ehitamist segama hakata, kuid praegu on tal seaduslik õigus kehtiva planeeringu järgi ehitada.

Raeküla selts pöördus üleeile maavanema poole sooviga, et maavanem tunnistaks Raeküla raudteejaama ehitusloa kehtetuks. Samal ajal kavatseb Olerex juba täna hooned lammutada ja hilisem arutelu loa õiguspärasuse üle oleks teoreetiline. Lammutusluba kehtetuks tunnistada saaks üksnes kohus, kuhu Mark Soosaar ja Kuno Raude eile esmase õiguskaitse taotlemiseks kavatsesid pöörduda, ja linnavalitsus.

Eile kell 16 kogunesid Raeküla seltsi ja Olerexi esindajad linnavalitsuses, et Raeküla raudteejaama saatust veel kord arutada. Ajakirjanikke lammutusloa väljastanud Koppel kohtumisele ei lubanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles