“Oleme võitnud esimese lahingu Raekülas, kuid mitte veel sõda,” kommenteeris Mark Soosaar Tallinna halduskohtu otsust rakendada Raeküla raudteejaama hoone suhtes esmast õiguskaitset, millega hoone lammutamine lükatakse praeguse seisuga kuni nädala võrra edasi.
“Tulenevalt asjaolust, et kaebajad väitsid kaebuses, et ehitise lammutamine võib alata täna (kolmapäeva, A. P.) hommikul, ja asjaolust, et kohus rakendas õiguskaitset lubatud 30 päeva asemel seitsmeks päevaks, võib arvata, et kohtunik soovib vältida olukorda, kus kaebuse aluste ebaselguse tõttu oleks kuni nende selgitamiseni võimalik ehitis lammutada,” selgitas Tallinna ringkonnakohtu ja Tallinna halduskohtu pressiesindaja Kairi Küngas kohtunik Daimar Liivi otsust. Lisades, et esialgse õiguskaitse lühendatud rakendamine ei tohiks olla väga koormav ühelegi asjast huvitatule ja võtab arvesse ka avalikke huve.
Vastavalt seadusele
Raudteejaama hoone omanikfirma AS Olerexi pressiesindaja Maily Maria Kiviselg märkis, et ehkki vastavalt Pärnu linnavalitsuse väljastatud loale oli neil voli eile hommikul lammutustöödega pihta hakata, ei oleks eile lammutamiseks läinud. Küll aga lähipäevil.
Nüüd tuleb jaamahoone asemele tanklat rajada soovival Olerexil lammutusprotsess edasi lükata. Vähemalt 15. veebruarini. Kui just kohus enda initsiatiivil või asjasse puutuvate isikute taotlusel esialgset õiguskaitset varem ei katkesta.
“Meie käitume vastavalt seadusele ja seadusvastaselt midagi tegema ei hakka ehk praegu mingit lammutamist ei tule,” kinnitas Kiviselg. Seda, et Olerex lähtub oma tegevuses rangelt seadusega ette nähtud piiridest, rõhutab Kiviselg usutluse jooksul veel oma viis korda. “Jah, mulle kohe meeldib seda öelda, sest ma olen seda nii palju korrutanud ja kõik ajakirjanikud provotseerivad mind sellega, aga on ju ilmselge, et me ei ehita sinna seadusvastaselt, kuigi kõik püüavad seda välja pressida,” selgitas ta lõbustatult.
Veel kaks lahingut
Soosaarel nii lõbus ei ole. Tema on mures: ees seisab veel kaks lahingut. Esiteks on tema sõnutsi vaja 15. veebruariks veenda muinsuskaitseametit Raeküla raudteejaama kaitse alla võtma. Kui mitte enamaks, siis kas või kuueks kuuks ajutise kaitse alla.
Teiseks tuleks raudteejaama hoone lammutamise vastast võitlust juhtima asunud Soosaare ütlust mööda veenda linnavalitsust, et Olerexile antaks asendusmaa mujal Via Baltica ääres, jaamahoone aga võetaks kasutusele kui munitsipaalkohvik ja linna turismiinfopunkt.
“Ka meie peame töötama selle nimel, et Pärnus lõpeks Viisitamme taktikepi all alustatud väikeste poiste lõhkumistuhin, sest mida muud on olnud Esplanaadi 10 (uue kunsti muuseumi, toim) lammutusplaan, villa Delfinelt ülemise korruse mahakiskumine, Raeküla raudteejaama lõhkumiskava,” kutsus Soosaar muu hulgas Raeküla seltsile ja muinsuskaitseametile saadetud kirjas asjaomaseid näitama üles kodanikujulgust linna kultuuriväärtuste hoidmiseks.
Ühtlasi avaldas Soosaar lootust, et Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnas seisavad ees muutused. Seda lubab tal loota linnapea Toomas Kivimägi väidetavalt vihane reaktsioon, kui ta 7. veebruari õhtul Soosaare suust kuulis, et tema selja taga on langetatud lammutusotsus.
Keeldumiseks polnud põhjust
Eile ajalehele kommentaari andes möönis aga Kivimägi, et ehitise lammutamise loa andmine on planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli pädevuses, mistõttu tema langetatud otsust ei saa kuidagi käsitleda millegi rikkumisena. Seda enam, et Koppel oli vastavast otsusest andnud teada abilinnapea Romek Kosenkraniusele ja saatnud 20. jaanuaril 2012 vastava otsuse ka Raeküla seltsile ja Pärnu maavalitsusele.
“Minu teisipäevaõhtune pahameel oli ennekõike tingitud ebapiisavast kommunikatsioonist linnarahvaga. Minu nõue oli, et linnarahvas peab teadma nii sensitiivsetest otsusest enne, kui lammutustöödega tegelikult alustatakse. Ja kuivõrd seda vaidlust on väga põhjalikult käsitletud Pärnu Postimehe veergudel, siis on just see leht koht, kus tulnuks sellest linnarahvale teada anda. Reedeks ongi kavandatud Pärnu linna poolne selgitus,” rääkis Kivimägi eile toimetusele.
Kosenkraniuse selgitusel ei näegi planeerimisosakonna tegevust reguleerivad õigusaktid ette linnapea informeerimist iga loa väljastamise suhtes.
“Ehituslubade väljastamise aluseks on taotlus ja kehtiv detailplaneering, mõlemad on Riia maantee 116 kinnistu puhul olemas ning osakonna juhataja ei näinud põhjust mitte väljastada luba seaduses ettenähtud korras. Seda enam, et seisukohta Riia maantee 116 suhtes on juba küsitud muinsuskaitseametilt, tehnilise järelevalve ametilt, Pärnu maavalitsuselt, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ja teistelt pädevatelt riigiametitelt,” põhjendas Kosenkranius.