Tagasi
foto: Pärnu Postimees
Pärnu Postimees on mitmel põhjusel seda meelt, et sel suvel võiks loobuda Pärnu tänavatel kaeverahust ja jätkata kanalisatsiooni- ning veevärgitorustike paigaldamist täie hooga. Nii on lootust nende töödega ehk varem lõpule jõuda ja töömehed ei pea ponnistama sügise heitlike ilmadega ega lund asfaltima.
Ajalooürikud pajatavad, et aasta oli 1900, kui Lõuna tänavale paigaldati Pulsi õllevabriku juurest Tallinna väravani maa-alune kanalisatsioonitorustik. Tõenäoliselt oli see Pärnus esimene.
112 aastat hiljem peaks Pärnu olema linna kanaliseerimise ja veevärgistamise lõpusirgel. Selle väärika tähistamise mõttest oleme lehes kirjutanud varemgi.
Siiani on meid vaevanud valehäbi oma mahajäämuse pärast ja soov varjata võõraste eest, et moodsa e-riigi suvepealinnas on vett vaja vinnata kaevust ning sibi teisaldada villkopaga või lasta paakautol imeda.
Suvine kaeverahu on kõigil aastatel põhjustanud palju kriitikat linlastelt. Korduvalt on kirjutatud lehetoimetusse ja väljendatud rahulolematust, et supelsakste saabumise eel lükatakse kraavid kinni ja asfalditakse, sügisel aga kaevatakse kõik uuesti üles. Kus see lisaraha ja tööjõukulu ots ning äär!
Pärnu Postimees leiab samuti, et kui kopp on juba maasse löödud ja tööd alanud, tuleb need võiduka lõpuni viia, selle asemel et pidada pausi, et jumala pärast kellegi suvist siestat ei rikutaks.
Tegelikult peaks suvised kaevetööd Pärnu reklaami huvides ära kasutama ja teadlikult pakkuma suvekülalistele tasuta võimalust jälgida, kuidas supellinn astub kolmandasse aastatuhandesse.
Teisisõnu, tundkem uhkust, et Euroopa Liidu fondide toel saame lõpuks voolava vee majadesse ja solgi torudesse.
