Üürikorter moodustab osa kinnisvararingist

„Ega professionaalseid üürileandjaid, kellel on üürikorterite portfell, väga palju ole, kuigi ma arvan, et aeg on järjest küpsem selleks, et tulla välja üürimajadega,” väitis LVM Kinnisvara maakler, Eesti kinnisvaramaaklerite koja juhatuse liige Ingmar Saksing. „Kinnisvaraarendusprojekt ei tähenda peagi enam seda, et ehitatakse korterid valmis ja müüakse need maha, vaid ehitatakse maja ja antakse korterid üürile – selline trend kandub mujalt Euroopast siia järjest enam.”

Saksing arvas, et kui veel seitsme või viiegi aasta eest oli üürikorteris elavate inimeste arv suhteliselt tagasihoidlik, ehk kaks-kolm, uljamal pakkumisel neli-viis protsenti, siis nüüdseks küünib see kindlasti kümne protsendini.

Ühelt poolt tähendab see, et ümber on saamas aeg, kui üürikorteris elavat inimest peeti kerjuskehvaks saamatuks äpuks. Teisalt seda, et siingi hakkab juurduma arenenud riikides ammu omaks võetud nelja- või viieastmeline kinnisvaraturumudel.

Üürikorter kui esimene kodu

Mainitud mudelist kõneldes märkis maakler, et valdavalt on Kesk- ja Lääne-Euroopas, kuid kaugemalgi maailmas alles eluteed alustava inimese kodu üürikorter. Korteriostuni jõutakse, kui selgeks on õpitud amet ja tänu töökohale tagatud kindel sissetulek.

Tasuv teenistus ja kindlustunne on aluseks järgmise sammu astumisel ehk oma maja või ridaelamuboksi soetamisel. „Kui lapsed on suured, see müüakse ja võetakse taas korter,” rääkis Saksing. „Viimane etapp on meie mõistes vanadekodu, kus on olemas kõik hotellimugavused.”

Saksing toonitas, et kuivõrd liigume järjest rohkem kõnealuse mudeli poole, ei tasu ühtegi selle etappi karta: kõik need on loomulikud osad inimese eluringist. Veel vähem maksab idealiseerida, et mitte öelda taga nutta nõukogudeaegset elukorraldust, kus tubli tööinimene lahkus talle riigi antud elamisest teiste kantuna, jalad ees.

„Maja maksab osta ikka siis, kui lastele on jooksu- ja mänguruumi vaja, ning müüa, kui lapsed suured ja neil koolid lõpetatud,” soovitas Saksing. „Võtta mugavustega korter, käia puhkamas. Ja kui on vaja abi, siis meilgi on olemas vanadekodud, mille tase ei erine millegi poolest hotellide omast, ainult et seal on personal, kes aitab eluoluga paremini toime tulla – vaat selline kinnisvararing.”

Normaalne võimalus

Korteriüürimise hindas Saksing noorele perele igati normaalseks variandiks. Eriti siis, kui üürijate vanematel on tegemist endagagi toimetulekuga ja eluaseme vajajatel pole peale palga kopsakat kontot pangalaenu taotlemiseks ega säästudest pungil sukasäärt. „See on ainuke alternatiiv vanemate juurest “põgenemiseks”,” tõdes Saksing.

Pealegi ei võta korteriüürija endale ühtegi siduvat kohustust panga ees, see on oma elutee alguses noortele väga oluline.

„Kui korralik korter osta, tähendaks see ligi 60 000eurost väljaminekut, kusjuures teil oleks panga ees kohustusi 40 000 – 45 000 euro eest,” nentis maakler. „Kui tahate ükspäev sealt minema kõndida, peate korteri maha müüma, aga see võtab kindlasti rohkem aega kui üürilepingu lõpetamine.”

Liiati on piskut palka teenides keeruline korjata raha korteriostu omafinantseeringuks.

„Inimene, kes teenib Eesti keskmist palka umbes 800 eurot kuus, maksab 300 eurot üüri, söögi peale läheb ka midagi, saab iga kuu kõrvale panna ehk paarsada eurot,” muigas Saksing mõrult. „Selleks, et ta saaks 10 000 eurot kokku, on tal tarvis ikka päris mitu kuud teenida.”

Üürike leping

Paraku sõlmitakse üürilepingud valdavalt aastaks. See aga tähendab üürnikule ebakindlust, sest pole teada, kas lepingut igal juhul aasta võrra pikendatakse.

Kahevahel olekuga kaasneb paratamatult see, et üürnik ei saa oma elu pikema aja peale planeerida, samuti ei kipu ta oma kodu üleliia vuntsima: milleks, kui aasta pärast elab seal keegi teine.

„Palju oleneb mõttemaailmast, sest ei ole ju võimalik vahet teha, milline on veel liisinguauto, milline on juba välja ostetud,” märkis Saksing seoses spetsiaalsete üürimajade nappimisega. „Sama kehtib korterite puhul.”

Et Pärnus üürikorterite valikut on, eelistatakse valdavalt uue maja uut vastse sisustusega korterit. Saksingu hinnangul on sellel lihtne põhjendus: praktilised inimesed peavad paremaks elada üürikorteris ja kulutada muidu oma eluaseme muretsemiseks kõrvale pandav raha näiteks reisimisele.

Suvekorterid

Ehkki õues paukuva pakasega võiks arvata, et üürikorterite turgki magab talveund, on asi suikumisest kaugel: turul käib vilgas toimetamine ja ettenägelikumad broneerivad juba suveks ruume. See olla viimaste aastate trend.

Tõsi, päikeselisteks kuudeks elamiste kinnipanijaid pole palju, üks–kaks päevas, see-eest on neil suvekortereid suurim valik.

Viimasena nimetatud asjaolu on Pärnus oluline: kuigi pärnakad ise arvavad Mai piirkonna ranna rajooni, ei pea suvekülalised Mai üürikortereist palju. Kõige enam on minekut siiski linnasüdame peamiste käiguteede äärsete alade kortereil, vaid suve harjal, kui magusaim osa juba hõivatud, leiavad supelsaksad tee kesklinnast kaugemalegi, näiteks Ülejõele.

„Kui võtta hinnad hotellis ja külaliskorteris, siis külaliskorteris on sama hinna puhul rohkem ruumi või on see hotellist odavam. Money talks!” põhjendas Saksing korterite eelistamist. Seda isegi juhul, kui inimene tuleb Pärnusse päevaks–paariks.

„Inimesed planeerivad elu ette pikemalt kui päev või paar,” lisas maakler. „Sellel, kes vaatab ühel suvehommikul, et oleks aeg Pärnu sõita, ei pruugi korterivalik enam suur olla ja rahakottigi tuleb põhjalikumalt kergendada kui aegsasti broneerides.”

Samal ajal manitses Saksing, et korteri suvekülalistele üürimine pole niisama lihtne ettevõtmine, et “tahan ja tehtud”.

Rannast kaugele ei taheta

Esmalt peaks endale aru andma, et iga korter ei sobigi suvekorteriks: kui elamine asub Mais, Ojas või Räämal, on selle potentsiaaal suvise üürikorterina väga madal.

Kui huvilisi leidubki, tähendab nigel asukoht oluliselt madalamat üüri, samuti võib periood, millal tahetakse korterit üürida, jääda põgusaks. „Ehk tipphooajal ollakse nõus minema rannast kaugemale, kuid kes võtab terveks suveks, see kindlasti sinna ei üüri,” väitis maakler.

Teiseks huvitab üürijat, et korteris oleks kõik eluks vajalik alates korralikust mööblist, pesumasinast ja internetist ning lõpetades lusikate-nugade-kahvlitega.

„Klient ootab ja eeldab, et puder on valmis keedetud ja selle kõrval on klaas piimagi, nii et ta tuleb ja hakkab kohe sööma,” leidis Saksing sobiva võrdluse.

Kolmandana tõi LVM Kinnisvara maakler välja selle, et üha enam eelistatakse suvisel üürimisel hinda, mis sisaldab juba kõiki kulusid. Mitte sellist, kus pärast nõutakse üürile lisaks veel üürnikule suisa mõistetamatu lisatasu. „Üürileandmine on üks ettevõtlusvorme, aga see pole ainult pangast raha väljavõtmine,” tõdes Saksing. „Alati on üürimise puhul ka riske.”