Annely Akkermann: Kinomees, poliitik ja planeerimistöö

Vt Mark Soosaar, “Kuhu lähed, Pärnu?”, PP 7.02.

Rail Baltic toob uue energia ja hingamise kogu Pärnumaale. Nii raudtee kui sild toovad otsest ja kaudset kasu nii Mark Soosaarele, Annely Akkermannile kui igale teisele Pärnumaa inimesele, perele ja organisatsioonile. Senisest kiiremini ja mugavamalt on võimalik sõita Tallinna, Riiga ja ülejäänud Euroopasse. Rutem jõuavad kohale ettevõtete kaubasaadetised. Suur osa praegu autodega veetavast kaubast liigub maanteelt raudteele, muutes autoliikluse ohutumaks.

Ometi võtab Mark Soosaar isiklikult solvata mind ja mu peret isiklike huvide edendamisel. Nii suuri projekte nagu Rail Baltic ja Pärnu sild ei ole võimalik erahuvides kallutada kellelgi, ei Mark Soosaarel, Annely Akkermannil ega Viljo Vetikul. Ei tasu ennast ülehinnata ega kasutada leheruumi isikliku kibestumuse väljaelamiseks.

Planeerimine on tugistruktuur nagu rahandus, aga määratult keerulisem. Tuleb arvesse võtta asukohta, maastikku, kultuuri, majandust, asustust, teid, sadamaid, lennuvälju ja avalikku arvamust üldisest hüvest arusaamisel ja kirjeldamisel. Peale selle inimeste arvu ja teenistust, teisisõnu rahvamajanduse kogutoodangut, mis näitab, kui palju inimesed suudavad väärtust luua, kui palju nad saavad elamiseks palka ja maksavad linna- ja riigikassasse makse.

Paljud inimesed on käinud Portugali linnas Portos, kus on kahekorruseline sild olemas. Porto kõrguste vahe on mitukümmend meetrit, mida Pärnus pole, jõgi voolab sisuliselt kurus. Ma ei tea, kas selline sild Pärnus end õigustaks, me ei peaks silda üksnes üle jõe, vaid ka taeva suunas ehitama.

Paljud on käinud Dubais, kus arendatakse monorelssraudteed. Tegemist on miljonilinna ja naftat eksportiva riigiga. Dubais näeb muidki imesid: maailma kõrgeimat hoonet ja merre kividest ja liivast rajatud saarestikke, palmikujulisi ja maailmakaarti kujutavat. Kuid kas meil on tarvis ja võimalik ehitada monorelssraudteed 60 000 inimesele?

Ilmselt eeldab Rail Balticu Tammsaare puiesteele toomine kahelt poolt jõeääre tühjaks lammutamist. Ilmselt on raudteega kaasas käiv müra arvestatavalt suur ja põhiosa linnaelanikest oma akende alla seda ei igatse.

Edukaks planeerimistööks on vähe linnaarhitekti kohast linnapea paremal käel. Vaja on eesmärke ja tohutut inseneritööd, samuti üldiste huvide kirjeldamist ja nende esiplaanile seadmist. Tarvis on koostööd ja üksteisemõistmist.