Linnavolinikud soovitasid tanklale uus asukoht leida

Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjon soovitas linnavalitsusel leida Olerexi tanklale Via Baltica ääres mõni teine asukoht ning algatada Rail Balticu ja Pärnu jaamahoone asukoha määramiseks teemaplaneering.

Kuigi Pärnus soovitakse, et Tallinna–Varssavi kiirrong siin peatuse teeks, pole kehtestatud ühtegi detailplaneeringut, mis näitaks ära raudteejaama täpse asukoha. Rail Balticu tasuvust uurinud AECOMi töös on Pärnu peatusena näidatud Raeküla raudteejaam, samal ajal on see juba kohvikuks tehtud ja linnavalitsus näeb jaamahoone asukohana pigem uue silla äärset raud- ja maantee lahknemiskohta.

Raudteele ei tohi ette ehitada

“Inglaste projekt (Rail Balticu tasuvust uurinud AECOMi töö, T. R.) on rajatud olemasolevale trassile. Sinna midagi ehitada on kuritegu riigi vastu. Ka maakonnas on taotlusi hakata kähku trassi kõrvale ehitama,” rääkis planeeringukomisjoni liige Mark Soosaar neljapäeval komisjoni istungil.

Maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn lisas, et kuigi Pärnu raudteejaam ei pruugi jääda AECOMi töös näidatud asukohta, peab linnavalitsus olema selleks valmis. “See on hästi tähtis, et me raudteele midagi ette ei ehitaks. Kui Mõisaküla raudtee kaotati ära, jäeti maa ikkagi riigile,” ütles ta.

Pärna andmetel kavatseb valitsus Rail Balticu planeeringu veebruaris või märtsis algatada.

Abilinnapea Romek Kosenkraniuse jutu järgi eelistab Edelaraudtee raudteejaama asukohana Papiniitu, kuhu saab parkla rajada. Rail Balticu kõrval pole maha maetud plaani Tallinna–Lelle raudteelõik rekonstrueerida, mis võimaldaks kiiremat raudteeühendust Pärnu ja Tallinna vahel juba enne Tallinna–Varssavi kiirrongi.

Linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul selgitas, et linnavalitsus menetleb lammutuslube taotluste alusel. Kui Olerex Raeküla raudteejaama lammutada soovis, polnud linnavalitsusel alust keelduda.

Linnavalitsus kohtuotsust ei vaidlusta

Maanteeameti Lääne regiooni direktorina töötav planeeringukomisjoni esimees Enn Raadik kõneles, et Olerex saab endise Raeküla raudteejaama kinnistule vaid sõiduautode tankla teha. Lisaväljapääsude ehitamist maanteeamet ei luba ja kõik probleemid peab omanik lahendama enda kinnistul. See võib tähendada survet võtta maha esialgu kavandatust rohkem puid.

Pärast avaliku skandaali puhkemist kavatseb linnavalitsus ülehomsel istungil kinnitada projekteerimistingimused, milles kirjutatakse ette kohviku suurus, võimalus siseruumist rongi vaadata, reisirongi ootamise varikatus ja palju muud.

Ehkki linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel rääkis eilses Pärnu Postimehes endisest jaamahoonest kui “väärtusliku karakteriga hoonest”, taotles alles Raeküla selts hoone muinsuskaitse alla võtmist. Linnavalitsus hoone säilitamiseks samme astunud ei ole, arvestades ilmselt sellega, et väärtuse äraostmise ja kordategemise eest tuleb tasuda.

Praegu on lammutusloa õiguspärasus kohtu otsustada. “Kui kohus loa tühistab, siis ei lähe linn seda vaidlustama,” lausus Kosenkranius.